Tarbimislaenude maht kasvas esimesel poolaastal varasemast veelgi kiiremini

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eesti elanike tarbimislaenude maht kasvas tänavuse aasta esimesel poolaastal senisest veelgi hoogsamas tempos, ulatudes nüüd 820 miljoni euroni, selgub finantsinspektsiooni värskest finantsteenuste turu ülevaatest.

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal suurenes 2018. aasta esimesel poolel enamike finantsteenuste maht, kusjuures varasemate aastatega võrreldes kasvasid veelgi kiiremas tempos tarbimislaenude ja hoiuste mahud.

Pankadest võetud tarbimislaenude jääk suurenes esimesel poolaastal 6 protsenti ning aastaga 17,5 protsenti ulatudes 556 miljoni euroni. Krediidiandjatelt võetud tarbimislaenude maht kasvas samuti 6 protsenti ning aastaga 19 protsenti olles 264 miljonit eurot.

Pankadest võetud tarbimislaenude lepinguid oli esimesel poolaastal kokku 253 800 ja muudelt laenupakkujatelt võetud tarbimislaenude lepinguid 423 200.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmmi sõnul toetab tarbimislaenude hoogsat kasvu praegune soodne majanduskeskkond ning suhteliselt tihe konkurents tarbimislaenude turul. Kuigi tarbimislaenude kasv on kiire, on nende kogumaht tema sõnul Eestis endiselt veel suhteliselt väike.

“Laenamisel tasub meeles pidada, et headel aegadel võetud laenukohustus kehtib ka tulevikus, mistõttu tarbija peaks eelnevalt kaaluma oma maksevõimega seotud riske majanduskeskkonna võimaliku halvenemise tingimustes,” märkis Nõmm.

Eraisikute laenujääk kokku oli 8,5 miljardit eurot. Enamik eraisikutele antud laenudest on jätkuvalt eluasemelaenud, moodustades 86 protsenti kogu laenujäägist.

Eluasemelaenude jääk kasvas esimesel poolaastal 3 protsenti 7,3 miljardi euroni. Eraisikutega sõlmitud eluasemelaenu lepingute arv oli läbi aegade suurim ehk üle 177 500.

Suurem osa eraisikute laenude jäägist on endiselt koondunud Swedbanki 46 protsendiga ja SEB Panka 27 protsendiga. Tarbimislaenude puhul võib suurimaks muutuseks pidada 2017. aastal turule sisenenud TF Bank Eesti filiaali turuosa kiiret kasvu nullist 8 protsendini.

Ehkki Eesti elanikud võtavad üha agaramalt eluaseme- ja tarbimislaene, kasvavad samal ajal ka elanike sissetulekud ja säästud ning seda kiiremini kui võlakohustused. Eraisikute finantsvarade maht oli juuni lõpus 11,9 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,3 miljardit eurot. Eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega 2,6 miljardi euroni, kasvades poolaastaga umbes 0,3 miljardit eurot.

Eraisikute hoiuste maht suurenes esimesel poolaastal 4 protsenti ja oli 7,8 miljardit eurot. Suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused: kokku 5,8 miljardit eurot ehk 75 protsenti kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänu moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused.

Eraisikute hoiuste turg oli endiselt stabiilne. Üle poole ehk 55 protsenti eraisikute hoiuste turust kuulus Swedbankile ning järgnesid SEB Pank ja Luminor Bank. Märkimisväärne oli eraisikute hoiuste kasv Inbankis: poole aastaga ligi 75 protsenti, mille tulemusena kasvas ettevõtte turuosa 1 protsendi juurest 2 protsendini.

Viimasel ajal on eraisikute tähtajalised hoiused liikunud rohkem väiksematesse pankadesse, mis pakuvad kõrgemat hoiuseintressi. Näiteks viimase kolme aastaga on Inbanki turuosa eraisikute tähtajalistes hoiustes kasvanud nullist 7 protsendini ning Bigbanki turuosa 8 protsendilt 12 protsendini. Swedbanki turuosa on samal ajal langenud 47 protsendilt 41 protsendile.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll