Kes on mitteresident?

Maksu- ja tolliamet on koostanud füüsilise isiku residentsuse määramise juhendi. Füüsiline isik on Eesti resident, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:

Residentsuse määramise aluseks on need kolm kriteeriumit, millest juba ühe tingimuse täitumisel loetakse isik Eesti residendiks. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Juriidiline isik on Eesti resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel.

Euroopa äriühingut (SEd, Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2157/2001 SE põhikirja kohta) ja Euroopa ühistut (SCEd, Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1435/2003 SCE põhikirja kohta), kelle asukoht on registreeritud Eestis, loetakse Eesti residendiks.

Füüsiline või juriidiline isik on mitteresident, kui teda ei loeta residendiks.

Seega juhul, kui isik on samaaegselt resident nii Eestis kui teises Eestiga topeltmaksustamise vältimise ning maksude tasumisest hoidumise tõkestamise lepingu (maksuleping) sõlminud riigis, siis on isiku topeltresidentsus välditav.

Füüsiline isik on kohustatud maksuhaldurit residentsuse tekkimisest või muutumisest  teavitama (tulumaksuseaduse § 6 lg 6) rahandusministri kehtestatud vormil R. Esitatud andmete alusel määrab maksuhaldur, kas isik on Eestis resident või mitteresident. Vorm aitab lahendada ka võimalikke topeltresidentsuse juhtumeid maksulepingu kohaldamisel.

Näiteks, kui Läti elanik ületab iga päev piiri, et töötada Eesti äriühingus, viibib ta Eestis küll kauem kui 183 päeva ning oleks Eesti tulumaksuseaduse kohaselt resident, kuid elukoha tõttu Lätis loetakse teda ka residendiks Lätis. Maksulepingu artiklist 4 tulenevalt saab residentsuse määramisel otsustavaks elukoht Lätis ning isik loetakse Eestis mitteresidendiks.

Milline tulu on Eestis maksustatav?

Eestis maksustatakse mitteresidendi (nii füüsilise kui juriidilise isiku) tulu piiratud ulatuses. Maksustatakse vaid tulumaksuseaduse 5. peatükis sätestatud Eesti tuluallikatest saadud tulu.

Mitteresidendist juriidiline isik, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, ja mitteresidendist (nii füüsilisest kui juriidilisest isikust) tööandja maksavad Eestis tulumaksu töötajatele tehtud erisoodustustelt (TuMS § 2 lg 2), kui maksuleping ei sätesta teisiti.

Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu püsivale tegevuskohale omistatud kasumilt, mis on püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud (TuMS § 53 lg 4).

Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt (TuMS § 2 lg 4, § 53 lg 1).

Mitteresidendi tulude maksustamist Eestis mõjutavad kahepoolsed riikidevahelised maksulepingud. Jõustunud maksulepingute nimekiri ja terviktekstid on üleval siin.

Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata Eestis

Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni või koostööprogrammi esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik. Nimetatud isikud registreeritakse Välisministeeriumis.

Lisaks eeltoodule võidakse maksuvabastusi konkreetsetele isikutele sätestada välislepingute alusel (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123).

Näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni privileegide ja immuniteetide konventsioon (RT II 1994, 3,8; Convention on the Privileges and Immunities of the United Nations; edaspidi konventsioon) on Eestis kehtiv alates 21. oktoobrist 1991.
Konventsiooni art 5 lõike 18 punkti b kohaselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametiisikud vabastatakse maksudest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt makstud palkadelt ja preemiatelt. Nimetatud maksuvabastus ei laiene ÜRO pensionile.

Mitteresidendi Eestis maksustatav tulu tulumaksuseaduse kohaselt

Mitteresidendi (nii füüsilise isiku kui ka juriidilise isiku, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta) maksustatav tulu on sätestatud tulumaksuseaduse § 29 ammendava loeteluna ning on Eesti tuluallika tuludest:

Töö- ja teenustasu

(TuMS § 29 lg 1, § 41 p 2 ja 3, § 42 lg 5, § 44 lg 5¹, § 46 lg 5, maksulepingu töötasu art 15, eraviisilise teenistuse art 14, riigiteenistuse art 19, deklaratsiooni TSD lisa 2 või A1 või E1.)

Eestis maksustatakse tulumaksuga:

kui

ning väljamakse tegija on

või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.

Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel (vormi TSD lisa 2). Tulumaks peetakse kinni kogusummalt, maksuvaba tulu mitteresidendist füüsilise isiku tulust maha arvata ei saa. Tulumaksuseaduse § 42 sätestatud mahaarvamistest on mitteresidendi väljamaksetele lubatud vaid töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 1 alusel kinnipeetud töötuskindlustusmakse.

Näiteks, peetakse väljamakselt suuruses 1000 eurot kinni töötuskindlustusmakse 1,6% ning kinnipeetav tulumaks arvutatakse järgmiselt (1000–16)*0,20=196.80 eurot.

Erisoodustustelt maksab Eestis tulumaksu (ja ka sotsiaalmaksu) ainult tööandja.

Õigesti kinnipeetud tulumaks loetakse lõplikuks maksuks, mitteresident täiendavalt tulu deklareerima ei pea. Mitteresident deklareerib saadud tulu ise, kui tulumaksu kinnipidajat ei ole (vormil A1) või kui saaja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu (vormil E1).

Erijuhul saab mitteresidendist füüsiline isik teha Eestis maksustatavast tulust mahaarvamisi (TuMS § 31¹), kui ta on resident Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis ning esitab Eesti residendi tuludeklaratsiooni. Täpsemalt saate lugeda juhendist “Millal saab mitteresidendist füüsiline isik Eestist tulumaksu tagasi“.

Väljastpoolt Eestit saadud töötamisest või teenuse osutamisest saadud mitteresidendi tulu Eestis tulumaksuga ei maksustata. Kuna nimetatud juhul ei ole tulu mitteresidendile maksustatav, siis seda Eesti maksuhaldurile ei deklareerita.

Näiteks, Eesti äriühingu töötaja, kes on Leedu resident, täidab oma tööülesandeid Leedus. Eesti äriühing ei deklareeri Eestist mitteresidendile makstud töötasu.

Kui mitteresident soovib kohaldada tulumaksuseaduse § 31¹ mahaarvamisi Eestis, tuleb välistulu siiski deklareerida.

Tulumaksuga ei maksustata (TuMS § 31 lg 1 p 7 ja 8):

Nimetatud maksuvaba mitteresidendi tulu maksuhaldurile ei deklareerita.

Juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu

(TuMS § 29 lg 2, § 41 p 2, maksulepingu art 16, TSD lisa 2.)

Alates 2015. aastast on muudatus: tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme (TuMS § 9) või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest.

Selle ajani sõltus tulumaksuga maksustamine väljamaksjast, nüüd on oluline, milliseid ülesandeid täidetakse.

Juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu maksustamisel ei ole oluline, kus tegelikult töö toimub või teenus osutatakse. Maksuvabad on punktis 4.1 juba nimetatud hüvitised ja päevarahad (TuMS § 31 lg 1 p 7 ja 8).

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.

Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti (TuMS § 9).

Loe lähemalt: Mitteresidendist juhatuse või nõukogu liikme tasu tulumaksuga maksustamisest

Ettevõtluse tulu

(TuMS § 29 lg 3, § 41 p 3 või p 11, § 44 lg 5, § 46 lg 5, maksulepingu art 7 või 14, TSD lisa 3 või vorm E1.)

Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest.

Kui mitteresidendiks on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv (alates 01.07.2021, nimekiri) juriidiline isik, siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine.

Mitteresidendist juriidilise isiku ettevõtlustulu väljamakselt peetakse kinni tulumaks määraga 10% (TuMS § 43 lg 1 p 2, kuid väljamakselt maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule peetakse kinni tulumaks maksustamisperioodil kehtiva üldise määraga (20% aastal 2016), ning nimetatud väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisal 2 (alates 2015, enne oli TSD lisa 3).

Mitteresidendist füüsilise isiku ettevõtlustulu väljamakselt peetakse kinni tulumaks määraga 20% (TuMS § 43 lg 1 p 1). Tulumaksu kinni ei peeta ning mitteresident deklareerib ettevõtlustulu ise, kui ta on äriregistrisse või EMP lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti seaduse § 9 lg 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja võib nii omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, kui ka talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot.

Äriregistrisse või EMP lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, võib teha oma ettevõtlustulust tulumaksuseaduse 6. peatükis lubatud mahaarvamisi (vormil E1).

Sotsiaalmaks arvatakse kasust maha arvestuslikult, jagades saadud kasu summa 1,33-ga, olenemata tegelikult tasutud sotsiaalmaksust. Jagamistehet ei tehta, kui kasu ja 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksukohustuse alammäärast. Sel juhul vähendatakse kasu enne tulumaksu arvutamist sotsiaalmaksu alammääraga. Niiviisi arvutatud sotsiaalmaksu seda osa, mis ületab ettevõtluse kasu, järgmistele maksustamisperioodidele edasi ei kanta.
Kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust, jagamistehet ei tehta ning maha saab arvata Eestis maksustatavalt ettevõtlustulult välisriigis tasutud kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed.

Kasu vara võõrandamisest

(TuMS § 29 lg 4 ja 5, § 44 lg 4, § 46 lg 5, maksulepingu art 13, vorm V1.)

Kasu vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe.

Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks maakleri- ja notaritasud.

Tehingust saadud kasu deklareeritakse vastavalt maksustatava tulu saamisele, mitte olenevalt kulude tegemisele.

Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest, kui

Mitteresidendist saaja tuluna maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel mitteresidendile tehtav väljamakse, samuti residendist juriidilise isiku likvideerimisel makstavat likvideerimisjaotist osas, mis ületab soetamismaksumust või sissemakset osaluse (aktsiad, osad, osamaks) omandamisel, osas, mis on Eesti äriühingus maksustamata.

Residendist juriidilisest isikust väljamaksja tasandil maksustatakse tulumaksuseaduse § 50 lg 2 alusel.

Saaja kasust arvatakse maha väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui väljamakse saajaid on enam kui üks, jagatakse äriühingu tasemel maksustatud osa maksustatava summa vähendamiseks nende vahel võrdeliselt saadud väljamakse suurusega.

Mitteresidendist füüsiline isik võib Eestis tulumaksuga maksustatavast väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata või järgmistele perioodidele edasi kanda kahju, mis on saadud selliste väärtpaberite võõrandamisest (TuMS § 29 lg 4²). Kahju edasikandmiseks ja kasust mahaarvamiseks on vaja esitada tuludeklaratsioon vormil V1 väärtpaberite võõrandamise maksustamisperioodil.

Kahju muudel juhtudel edasi kanda ei saa ja deklareerima ei pea.

Tulumaksuga ei maksustata (TuMS § 31 lg 1 p 1– 4 ja p 9 kohaselt):

• vastuvõetud pärandvara,
• omandireformi käigus tagastatud vara,
• sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel,
• tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist,
• tulu osaluse (aktsiaid, osasid, osamakse, sissemakseid) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
• tulu äriühingus osaluse (aktsiate, osade, osamakse, sissemaksete) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel,
• tulu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus,
• kasu kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest, kui
  • kinnisasja oluline osa või korteriomandi või hoonestusõiguse ese on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana,
  • kinnisasja oluline osa või korteriomandi või hoonestusõiguse ese on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel,
  • kinnisasja oluline osa või korteriomandi või hoonestusõiguse ese on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 ha,
  • suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit,
  • ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel,
  • maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.

NB! Kui selles punktis nimetatud maksuvabastuse alus on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.

Reeglina on maksulepingu art-s 13 sätestatud, et maksulepingus nimetamata vara võõrandamisest saadud kasu maksustatakse ainult residendiriigis, mistõttu maksulepingud võivad oluliselt piirata vara võõrandamise kasu maksustamise õigust Eestis. Kinnisasjast saadud kasu maksustatakse mitteresidendi tuluna Eestis, kui kinnisasi asub Eestis.

Mitteresidendid deklareerivad saadud kasu vara võõrandamisest ise (vormil V1), väljamaksetelt kinnipidamist ei toimu.

Üüri- ja renditulu ning litsentsitasu

(TuMS § 29 lg 6, § 41 p 7, § 44 lg 5¹, § 46 lg 5, art 6 või 12, litsentsitasu § 41 p 8, maksulepingu art 12, TSD lisa 2 või 3, vorm A1.)

Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi saadud renditulu, mis on saadud:

Renditulu on üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu.

Renditulult kinnipeetava tulumaksu määr on 20%.

Maksulepingud ei piira Eestis asuvalt kinnisasjalt saadud renditulu maksustamist Eestis.

Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (TuMS § 16 lg 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Väljamaksja ei saa tulumaksu kinnipidamisel kulusid maha arvata tulumaksuga maksustatavast tulust, saaja ise peab deklareerima tulu, millest tuludeklaratsioonis arvatakse maha 20%. Kulu arvatakse maha arvestuslikult ja olenemata sellest, kui palju on dokumentaalselt tõendatud tegelikke kulusid.

Litsentsitasuna maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi saadud:

Olenevalt riigist võib maksuleping ette näha tulumaksuseadusest madalama määra, näiteks on seadme rendile paljudel juhtudel ette nähtud 5% või koguni olla maksuvabastus Eestis. Litsentsitasu mõiste maksulepingus võib erineda tulumaksuseaduse mõistest.

Tarkvara (ka digitaalse) soetamisel võib hind sisaldada tasu erinevate litsentside eest, kuid tihti ostja sisuliselt ei kasuta tarkvara autoriõigust, vaid kasutatakse tarkvara kui teenust või kaupa enda isiklikuks või äriliseks otstarbeks. Mitteresidendist tarkvara müüja tulu maksustamisel määratakse tululiik ostjale üle antud sisuliste õiguste alusel. Igal konkreetsel juhul lähtutakse konkreetsetest asjaoludest, kuid tavaliselt tarkvara soetamisel isiklikuks või äriotstarbeks saaja tarkvara autoriõigusi ei kasuta ning mitteresidendi saadud tasu litsentsitasuna ei maksustata. Isegi juhul, kui tarkvara soetajal on kasutamiseks seatud teatud piiranguid, kuid tarkvara kasutatakse siiski vaid soetaja isiklikuks või äriotstarbeks, ei ole tavaliselt tegemist litsentsitasuga. Mitteresidendi nimetatud tulu võidakse maksustada teenustasuna või kasuna vara võõrandamisest.

Kui litsentsitasu maksja ja saaja on omavahel olnud seotud kaheaastase katkematu perioodi jooksul, vähemalt 25% osalusega aktsia- või osakapitalis, on tulumaksust vabastatud litsentsitasu, mida makstakse vahetult Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi residendist äriühingule või sellise äriühingu Euroopa Liidu liikmesriigis või Šveitsis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu (TuMS § 31 lg 4 ja 5). Maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust. Seega ei maksustata Eestis vaid seda osa litsentsitasust, mida sarnastel tingimustel maksaksid sõltumatud isikud.

Kui väljamaksja on tulumaksu renditulult või litsentsitasult kinni pidanud tulumaksuseaduses või maksulepingus ette nähtud määras, ei ole mitteresidendist saajal kohustust esitada tuludeklaratsiooni.

Intress

(TuMS § 29 lg 7, § 41 p 4, § 44 lg 5¹, § 46 lg 5, art 11, TSD lisa 2 või 3 või vorm A1.)

Eestis ei maksustata tavaliselt intressi mitteresidendi tuluna.

Väljamaksja tasandil siirdehinna sätete alusel maksustatakse intressi osa, mis oluliselt ületab turutingimustel sarnastelt võlakohustustelt makstava intressi summat võlakohustuste tekkimise ja intressi maksmise ajal.

Erandina maksustatakse mitteresidendi tuluna vaid intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10% osalus.

Dividend

(Alates 1. jaanuarist 2019 TuMS § 29 lg 7¹ ja § 41 p 7² § 44 lg 5¹, § 46 lg 5, maksulepingu dividendi art 10, deklaratsiooni INF 1 või A1)

Alates 01.01.2019 maksustatakse tulumaksuga dividend (TuMS § 18 lg 2) või muu kasumieraldis, mida mitteresidendist füüsiline isik sai residendist äriühingult, kui see on madalama maksumääraga (TuMS § 50¹ alusel) maksustatav dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui see ei ole maksustatav tavamääraga (TuMS § 50 lg 1 alusel).

Kinnipeetava tulumaksu määr on 7%. Maksulepingus võib olenevalt riigist kohalduda madalam maksumäär.

Muu tulu

(TuMS § 29 lg 9, § 41 p 6 või p 12, § 44 lg 5¹, § 46 lg 5, maksulepingu muu tulu art 21, pensionite art 18 või 19, TSD lisa 2 või 3 või vorm A1.)

Tulumaksuga maksustatakse Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised (TuMS § 19 lg 2 ja 3 sätestatud tingimustel).

Samuti Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed (TuMS §-des 20, 20¹ ja 21 sätestatud tingimustel).

Maksuvabastused pensioni, stipendiumi, preemia, toetuse, abiraha, hasartmänguvõidu, vanemahüvitise ja kindlustushüvitise kohta kehtivad residendiga samadel tingimustel.

Maksulepingu kohaselt võib nimetatud tulu olenevalt riigist olla Eestis maksust vabastatud.

Kui väljamaksja on tulumaksu kinni pidanud tulumaksuseaduses või maksulepingus ette nähtud määras, ei ole mitteresidendist saajal deklaratsiooni esitamise kohustust.

Meelelahutaja või sportlase esinemise tasu

(TuMS § 29 lg 10, § 41 p 9, § 44 lg 5¹, § 46 lg 5, maksulepingu art 17, TSD lisa 2 või 3, vorm A1 või E1.)

Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist meelelahutaja või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest. Esinemistasu maksustamine ei sõltu Eestis viibitud päevade arvust, oluline on, et esinemine oleks toimunud Eestis, kasvõi paari tunni jooksul.

Mitteresidendist meelelahutaja ja sportlase esinemistasu maksustamise juhendit saate lugeda infot siit.

Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga

Tulu, mida Eestis ei maksustata

Mitteresidendi tulude maksuvabastused on sätestatud tulumaksuseaduse § 31. Residendi tulude maksustamist sätestavas tulumaksuseaduse 3. peatükis ettenähtud maksuvabastused ei laiene mitteresidendi maksustatavale tulule, kui 5. peatükis ei ole sätestatud teisiti. Juhime tähelepanu, et mitteresidendi tulu on võrreldes residendiga Eestis maksustatav piiratud ulatuses.

Mitteresidendi tulu ei maksustata tulumaksuga alljärgnevat:

• vastuvõetud pärandvara,
• omandireformi käigus tagastatud vara,
• sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel,
• tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist,
• ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kui töö tegemise koht asub välisriigis, siis on maksuvabad nimetatud väljamaksed töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades;
• ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 64 eurot kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
• litsentsitasu, mida makstakse vahetult Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi residendist äriühingule või sellise äriühingu Euroopa Liidu liikmesriigis või Šveitsis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu. Maksuvabastuse eelduseks on tingimus, et litsentsitasu maksja ja saaja on omavahel olnud seotud kaheaastase katkematu perioodi jooksul, vähemalt 25% osalusega aktsia- või osakapitalis. Selline osalus võib olla:
  • litsentsitasu maksjal litsentsitasu saajas;
  • litsentsitasu saajal litsentsitasu maksjas;
  • kolmandal äriühingul üheaegselt nii litsentsitasu maksjas kui saajas.Kuna maksuvabastuse eelduseks on seotus kaheaastase katkematu perioodi jooksul, siis uutele loodud äriühingutele maksuvabastus ei laiene.Maksuvabastust ei kohaldata sellele litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust. Seega ei maksustata Eestis vaid seda osa litsentsitasust, mida sarnastel tingimustel maksaksid sõltumatud isikud
• kasu kinnisasja võõrandamisest tulumaksuseaduse § 15 lg 5 ja 6 sätestatud tingimustel (elukoht).

Nimetatud mitteresidendi maksuvaba tulu Eestis ei deklareerita.

Maksulepingutest tulenevad maksuvabastused

Kui saaja residentsus Eestiga maksulepingu sõlminud riigis on tõendatud (vormil TM3) ja maksuleping näeb maksustamisel ette tulumaksuseadusest soodsamaid sätteid, võib maksustamine tulenevalt maksulepingu vabastustest ja soodustustest olla mitteresidendile Eestis veelgi soodsam.

Kui tulumaksuseaduses on maksustamine ette nähtud, kuid maksulepingust tulenevad vabastused ja soodustused, on väljamakse vaja siiski deklareerida, maksuvabastuse korral märgitakse tulumaksu summaks 0.

Jõustunud maksulepingute nimekirja koos terviktekstidega leiate siit.

Mahaarvamised füüsilise isiku tulust

• Mitteresidendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
• Euroopa Majanduspiirkonna (EL 28 liikmesriiki, Island, Liechtenstein ja Norra, edaspidi EMP) liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil maksustatavat tulu Eestis, võib teha residendiga samaväärseid mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust. Mahaarvamiste tegemiseks on vaja esitada residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon, milles näidatakse ka väljaspool Eestit saadud tulu.

Mitteresident, kes pole resident EMP lepinguriigis, vaid näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Ukrainas, Venemaal jne, ei saa esitada Eestis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.

Kui tulumaks oli kinni peetud tulumaksuseaduses või maksulepingus ette nähtud õiges määras, ei ole mitteresidendist saajal Eestis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust.

Mitteresidendi tulu deklareerimine

Mitteresidendi tulude maksustamine väljamaksetelt kinnipidamise teel.

Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ning väljamakse tegija on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle maksu- ja tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (TuMS § 40 lg 4, “Rekvisiidid maksude tasumiseks“), samaks tähtpäevaks maksu- ja tolliametile esitatud maksudeklaratsiooni TSD lisa 2 alusel.

Nii füüsilisele kui juriidilisele isikule tehtud maksustatavad väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisas 2.

NB! Mitteresidendist füüsilisele isikule makstav dividend ja kinnipeetud tulumaks deklareeritakse vormil INF1.

Väljamakse tegija on kohustatud tulumaksuseaduse § 41 sätestatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama tulumaksuseaduse § 43 sätestatud määras.

Kui väljamakselt on tulumaks kinni peetud tulumaksuseaduses või maksulepingus ette nähtud määras, siis kinnipeetud tulumaks loetakse lõplikuks tulumaksuks ning mitteresident täiendavalt tuludeklaratsiooni enda tulude kohta esitama ei pea.

Maksulepingu soodusmäärasid saab Eestis kasutada kohe väljamakse tegemise hetkel. Kui saaja on resident riigis, kellega Eesti on sõlminud maksulepingu, siis peavad andmed saaja residentsuse kohta teises maksulepingu riigis välisriigi maksuhalduri kinnitatud dokumendi alusel olema maksukohustuslaste registrisse kantud. Vormi TSD lisal 2 ja füüsilise isiku saadud dividendilt vormil INF1 arvutatakse sel juhul tulumaks kohe maksulepingu määras. Kuni residentsuse tõendit pole, kohaldatakse tulumaksuseaduse määrasid. Mitteresident saab taotleda Eestis enammakstud tulumaksu tagastamist, kui on toonud väljamakse tegemise ajal kehtinud residentsust kinnitava tõendi välisriigi maksuhaldurilt.

Kui saaja residentsuse kohta teises maksulepingu riigis on kehtivad andmed juba maksukohustuslaste registrisse kantud, siis nimetatud dokumenti järgmise väljamakse korral uuesti esitama ei pea.

Vormi TSD lisal 2 või dividendi puhul vormil INF1 näidatakse mitteresidendi tuvastamiseks registrikood Eestis, mis on Eesti isikukood füüsilisel isikul või selle puudumisel maksu- ja tolliameti väljastatud registrikood, viimane ka juriidilise isiku korral. Mitteresidendi registrikoodi Eestis ning mitteresidendi residentsustõendit on võimalik kontrollida päringust “Mitteresidentsuse kontrollimine“.

Mitteresidendi kohustus esitada tuludeklaratsioon Eestis

Mitteresidendid on kohustatud ise esitama tuludeklaratsiooni ainult tulumaksuseaduse § 44 lg 4 (kasu vara võõrandamisest, vorm V1), 5 (ettevõtlustulu, vorm E1) ja 5¹ (tulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud, vorm A1) sätestatud juhtudel.

Kui mitteresident esitab deklaratsiooni vormil A1, E1 või V1, siis väljastatakse mitteresidendile viitenumbrid, mille alusel on võimalik tulumaks üle kanda maksu- ja tolliameti pangakontole.

Deklaratsioon täidetakse eurodes sendi täpsusega.

Alates 2020. aastal saadud tulu

Deklaratsioon	Tähtaeg	Tasumine (TuMS § 46 lg 5)
Vorm A1	30.04	01.10
Vorm E1	30.04	01.10
Vorm V1	30.04	01.10

Mitteresidendile maksuteadet ei väljastata.

Kuni 31. detsember 2019 saadud tulu

Deklaratsioon	Tähtaeg	Tasumine (TuMS § 46 lg 5)
Vorm A1	31.03	3 kuu jooksul deklaratsiooni tähtpäevast
Vorm E1	6 kuud*	3 kuu jooksul deklaratsiooni tähtpäevast
* ettevõtluse lõpetamisel deklaratsioon 2 kuud lõpetamisest
Vorm V1	31.03**	3 kuu jooksul deklaratsiooni tähtpäevast
** kinnisasja võõrandamisel deklaratsioon 1 kuu jooksul pärast  kasu saamist

Vorm V1 on deklaratsioon Eestis vara võõrandamisest (TuMS § 29 lg 4 ja 5) kalendriaastas saadud maksustatava kasu kohta, mille mitteresident

Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib edasi kanda väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju.

Mitteresidendi poolt kinnisasja võõrandamisel tuleb tuludeklaratsioon vormil V1 esitada kuu aja jooksul pärast kasu saamist (kuni 31.12.2019 saadud kasu). Kui võõrandatud kinnisasja eest tasutakse ositi, esitatakse kuu aja jooksul pärast esimese osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta.

Vara võõrandamisest saadud kasult arvestatakse tulumaksu tasumise tähtaega deklaratsiooni (vormi V1) esitamise tähtajast. Vara eest ositi tasumise korral makstakse tulumaksu 3 kuu jooksul pärast maksustatava kasu saamist. Alates 01.01.2020 saadud kasu korral tasutakse vorm V1 alusel makstav tulumaks järgmise aasta 1. oktoobriks.

Vorm E1 on deklaratsioon mitteresidendi Eestis toimunud ettevõtlusest saadud tulu (TuMS § 29 lg 3) kohta. Nimetatud vormi esitab:

Vorm E1 esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb deklaratsioon esitada 2 kuu jooksul arvates tegevuse lõpetamisest.

Mitteresident tasub juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kolme kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni vormi E1 esitamise tähtpäeva maksu- ja tolliameti pangakontole.

Vorm A1 esitatakse juhul, kui mitteresident on saanud Eestis maksustatavat tulu (TuMS § 29 lg 1 (töö- ja teenustasu), 6 (renditulu ja litsentsitasu), 7 (intress), 9 (muu tulu: pension, stipendium, toetus, abiraha, hasartmänguvõit (kui pole korraldusloa alusel), vanemahüvitis, kindlustushüvitis ning pensionifondi väljamakse) või 10 (meelelahutaja või sportlase esinemistasu)), millelt ei ole tulumaksu kinni peetud.

Tavaliselt peetakse nimetatud tulult tulumaks kinni väljamakse tegemisel, kuid kui tulumaksu kinnipidajat ei ole, deklareerib mitteresident saadud tulu ise. Kui tulumaksuseaduse § 29 lõigetes 1, 2, 6, 7, 9 või 10 nimetatud maksustatava väljamakse tegija on tulumaksu kinnipidaja, deklareerib viimane väljamaksed vormi TSD lisas 2.

Tuludeklaratsioon vormil A1 esitatakse maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Kui mitteresident esitab Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroole vormi A1, väljastatakse mitteresidendile viitenumbrid, mille alusel on võimalik tulumaks üle kanda. Mitteresident tasub juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kolme kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni vormi A1 esitamise tähtpäeva maksu- ja tolliameti pangakontole.

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha maksustamine

Püsiva tegevuskoha mõiste

Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis (TuMS § 7 lg 1). Selline püsiva tegevuskoha mõiste erineb maksulepingutes sätestatust.

Maksulepingutes on püsiva tegevuskoha määratluses oluline igasugune koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis, sealhulgas:

Nimetatud loetelu on tulumaksuseaduses alates 2011. aastast püsiva tegevuskoha mõistest välja jäetud põhjusel, et see on jätnud eksliku mulje, nagu oleks loetelus toodud näited ainsad püsivad tegevuskohad. Uue püsiva tegevuskoha mõiste kohaselt on selle tekkimiseks oluline eelkõige majandustegevuse olemasolu Eestis mitte niivõrd geograafiliselt piiritletud koht. Püsiv tegevuskoht tekib ka liikuva tegevuse osas.

Mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu püsiva tegevuskoha tekkimine on sarnane maksulepingus sätestatuga.

Majandustegevuse toimimiseks on üldiselt tarvis inimesi, kuid püsiv tegevuskoht võib tekkida ka ilma inimjõu abita töötavate seadmete või rajatiste kaudu.

Püsiva tegevuskoha registreerimise kohustus on sätestatud maksukorralduse seaduse § 18 lg 1 p 4, mille kohaselt enne tegevuse alustamist on maksu- ja tolliameti teenindusbüroos kohustatud end registreerima välismaa juriidiline isik, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse. Maksukorralduse seaduse § 21 on sätestatud registreerimise tingimused. Mitteresidendi palvel väljastab maksu- ja tolliameti teenindusbüroo püsiva tegevuskoha registreerimise kohta tõendi.

Maksulepingud piiravad Eesti maksustamisõigust võrreldes tulumaksuseadusega. Maksulepingutes tähistab mõiste püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus. Püsiva tegevuskoha määramisel on oluline, et eksisteeriks äritegevuse koht, mis on piisavalt püsiv ja kindel ning äritegevus toimuks selle koha kaudu. Seega püsiv tegevuskoht tekib kohas, mis on isiku äritegevusega geograafiliselt ja majanduslikult seotud.

Erinevalt tulumaksuseadusest on maksulepingutes eraldi säte ehitustegevusega seotud püsivate tegevuskohtade suhtes. Nimelt on sätestatud minimaalne periood, mille täitumisel ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadistamisprojekt või sellega seotud järelevalve või konsultatsioonialane tegevus kujutab endast püsivat tegevuskohta, näiteks kauem kui kuus, üheksa või 12 kuud. Püsiva tegevuskoha tekkimise alguseks loetakse ehitustegevuse algust. Kui erinevad ehitusplatsid või -projektid on üksteisega seotud, moodustades geograafiliselt ja majanduslikult ühtse terviku, liidetakse nende kestus püsiva tegevuskoha määramisel kokku. Ehituse peatöövõtja tegevuse perioodi hulka loetakse ka aeg, millal alltöövõtjad viibivad ehitusplatsil.

Maksulepingutes on erinevalt tulumaksuseadusest loetletud nimekiri abistavatest ja ettevalmistavatest tegevustest, millega tegelemise korral ei loeta püsivat tegevuskohta teises riigis tekkinuks. Seega on võimalik, et mitteresidendil on küll püsiv tegevuskoht, kuid seda ei loeta püsivaks tegevuskohaks maksulepingu mõttes, kuna mitteresidendi tegevus nimetatud püsiva tegevuskoha kaudu on ainult abistava või ettevalmistava iseloomuga.

Sarnaselt tulumaksuseadusega loetakse ka maksulepingutes püsiv tegevuskoht tekkinuks mitteresidendi esindaja kaudu. Maksulepingutes käsitletakse eraldi sõltuvat ja sõltumatut esindajat. Sõltuv esindaja moodustab mitteresidendi püsiva tegevuskoha, sõltumatu mitte. Kui isik, kes tegutseb ettevõtte nimel ning kes on volitatud sõlmima ja tegelikult sõlmib teises lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid (ning isik ei ole sõltumatu esindaja), siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei ole ainult abistava ja ettevalmistava iseloomuga, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta püsivaks tegevuskohaks.

Mitteresidendi sõltuv esindaja on kui mitteresidendi käepikendus teises riigis. Lepingute sõlmimise all ei saa mõista pelgalt allakirjutamise fakti, oluline on kas ja kelle juures toimub tegelik ja oluliste tingimuste kokkuleppimine. Et määrata kindlaks volitus lepingu sõlmimiseks mitteresidendi nimel, tuleb arvestada kogu suhte iseloomu mitteresidendi ja esindaja vahel.

Isik, kes tegutseb sõltumatu esindajana, ei tekita mitteresidendile püsivat tegevuskohta, kui esindaja tegutseb enda nimel oma tavapärase äritegevuse käigus ning juriidiliselt ja majanduslikult mitteresidendist sõltumatult.

Ühe isiku omamine või kontrollimine teise poolt ei tekita iseenesest püsivat tegevuskohta. Lähtuvalt tegelikest asjaoludest võib tütarettevõtja emaettevõtjale siiski ka püsiva tegevuskoha tekitada.

Püsiva tegevuskoha kasumi maksustamisest tulumaksuga

Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu Eestis (TuMS § 53)

Püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud, maksustatakse määraga 20%, kuid väljaviidav maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga 0,20 korrutamist arvuga 0,80 (sarnaselt residendist äriühingu dividendina jaotatud kasumi maksuga).

Mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast regulaarselt väljaviidud kasumile kohaldub tavapärasest (20%) madalam maksumäär 14%, maksustatav summa jagatakse 0,86ga.

Seega korrapärasel kasumi väljaviimisel on tulumaksu summa väiksem kui kasumi kogumisel ja jaotamisel näiteks korraga ühes summas tegevuse lõpus.

Madalam maksumäär 14/86 arvutatakse kalendriaastas mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumile, mis ei ületa püsivast tegevuskohast eelmise kolme kalendriaasta keskmist väljaviidud tulumaksuga maksustatud kasumit.

Muudatuse kohaldamise esimestel aastatel (2019, 2020) võetakse üleminekuna keskmine kasumi arvutamisel arvesse vastavalt vaid ühe (2018) ja kahe (2018, 2019) eelmise kalendriaasta püsivast tegevuskohast väljaviidud tulumaksuga maksustatav kasum.

Keskmise arvutusse võetakse arvesse nii 20/80 kui ka 14/86 maksumääraga maksustatud eelmisel kolmel aastal väljaviidud kasum, topeltmaksustamise vältimise eesmärgil Eestis maksuvaba kasum arvesse ei lähe.

Kui ühel või kahel eelmisel aastal kasumit välja ei viidud, ei välista see iseenesest kalendriaastas madalama maksumäära arvutamist, sest kui isegi vaid kord eelmise kolme aasta jooksul on tulumaksuga maksustatavat kasumit jaotatud, arvutatakse sellest ühele kolmandikule madalam tulumaksu määr, kohustamata igal kalendriaastal kasumit jaotama. Kui eelmisel kalendriaastal tulumaksuga maksustatavat kasumit ei jaotatud, siis vastava aasta kohta läheb keskmise arvutusse arvesse 0.

Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on (TuMS § 7 lg 3).

Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama maksu- ja tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari (TuMS § 55 lg 2).

Püsiva tegevuskoha kasumi tuvastamiseks peab mitteresidendist äriühing pidama piisavalt detailset arvestust (TuMS § 36 lg 2, § 55 lg 2).

Siirdehinna turuväärtuse määramisega seonduvaid tulumaksuseaduse § 50 lg 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud tehingutele (TuMS § 53 lg 4⁶).

Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi või mitterahalisi sissemakseid (TuMS § 53 lg 4³).

Kui enne püsiva tegevuskoha lõppemist pole mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasumit jaotanud, siis püsiva tegevuskoha lõpetamisel loetakse püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasum jaotatuks ning mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud tasuma tulumaksu tulumaksuseaduse § 53 lg 4 alusel.

Tulumaksuseaduse § 53 lõikes 4 sätestatud tulumaksu kohta on mitteresidendist juriidiline isik kohustatud esitama deklaratsiooni TSD lisa 3 (alates 2015, varasemalt oli TSD lisa 6) ning tasuma tulumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks (TuMS § 54 lg 2, 4).

Kui mitteresidendist juriidiline isik omab Eestis püsivat tegevuskohta, siis on ta tulumaksu kinnipidajana kohustatud tulumaksuseaduse § 41 loetletud väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu ja esitama maksustatavate väljamaksete kohta deklaratsiooni TSD koos vastavate lisadega.

Maksusoodustused ja -vabastused

Maksulepingu soodustused

Kui mitteresident on resident riigis, kellega Eesti on sõlminud kehtiva maksulepingu, kohaldatakse püsiva tegevuskoha maksustamisel maksulepingutest tulenevaid soodustusi. Maksulepingute artiklis 7 sätestatu kohaselt saab mitteresidendi äritegevuse tulusid maksustada Eestis vaid juhul, kui mitteresidendi äritegevus toimub Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui maksulepinguriigi residendil ei ole Eestis tekkinud püsivat tegevuskohta maksulepingu mõttes, siis maksustamine tulumaksuseaduse § 53 lg 4 alusel ei rakendu, kuna maksuleping seda ei luba. Püsiva tegevuskoha registreerimise kohustus Eesti seaduste kohaselt maksulepingu sätted ei mõjuta.

Kui maksulepingust tulenevad mitteresidendile soodsamad maksustamistingimused kui tulumaksuseadusest, siis kohaldatakse maksulepingu sätteid.

Tulumaksuseadusest tulenevad maksuvabastused ja tulumaksukohustuse vähendamised

Mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu tehtavaid kasumi väljamakseid ei maksustata tulumaksuga järgmistel juhtudel (TuMS § 53 lg 4¹ ja § 53 lg 4⁷):

Eelnimetatud maksuvabastus antakse tingimusel, et (alates 1. jaanuarist 2009) saaja omas väljamaksmise ajal maksjas vähemalt 10% osalust. Arvesse läheb tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Maksuvabastus ei kohaldu, kui väljamakse saadi maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvalt äriühingult.

Tulumaksuseaduse § 53 lg 4 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha kasumina ka ettevõtte üle andnud mitteresidendi püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumit (TuMS § 53 lg 4⁴).

Juhul kui väljamakse on saadud mitteresidendist äriühingult, kuid eelpoolkirjeldatud maksuvabastusteks vajalikud nõuded ei ole täidetud, siis on võimalik Eestis tekkivalt maksukohustuselt arvata maha välisriigis kinnipeetud tulumaks (TuMS § 54 lg 5). Arvesse läheb tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

Mitteresidendi poolt välisriigis tasutud tulumaksu saab mitteresident Eestis asuva  püsiva tegevuskoha kaudu tasumisele kuuluva tulumaksu vähendamiseks arvesse võtta TuMS § 61 lg 25 sätestatud tingimustel ja ulatuses, st mitte enam, kui on Eesti seaduse alusel arvutatud tulumaksu summa.

Tulumaksuseaduse § 61 lg 27 ja 28 on ülemineku sätted, millega sisuliselt jätkatakse senikehtinud korda. Kui väljamaksed tehakse enne 2005. aasta 1. jaanuari saadud dividendi arvelt, siis mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu tehtud väljamaksetelt tekkiva maksukohustuse vähendamiseks võib dividendi saaja tulumaksuseaduse § 53 lg 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust seaduses sätestatud tingimustel maha arvata dividendilt välisriigis kinnipeetud tulumaksu ning dividendi aluseks olevalt kasumiosalt väliriigis tasutud tulumaksu.

Kui mitteresident on Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2000. aasta 1. jaanuari, 2003. või 2004. aastal saanud dividendi residendist äriühingult ning dividendi saajale kuulus dividendi maksmise ajal vähemalt 20% dividendi maksja aktsiatest, osadest või häältest, võib dividendi saaja tulumaksuseaduse § 53 lg 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis vastavalt § 53 lg 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale võrdub kehtiva maksumääraga residendist äriühingult saadud dividendile.

Enne 1. jaanuari 2009 saadud intressilt ja litsentsitasult makstud välisriigi tulumaksu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 54 lg 5³ ja § 54 lg 5⁴, mille kohaselt võidakse Hispaanias, Kreekas, Leedus, Lätis, Poolas, Portugalis, Slovakkias või Tšehhis litsentsitasult ning Kreekas, Leedus, Lätis, Poolas või Portugalis intressilt kinnipeetud tulumaksu maha arvata mitteresidendist äriühingu püsiva tegevuskoha TuMS § 53 lg 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust, kui maksmise ajal ning sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul on osalus vähemalt 25%.

Siiski ei arvata Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha rohkem kui 21/79 litsentsitasu summast enne maksude mahaarvamist. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

Enne 1. jaanuari 2009 saadud tulu suhtes kohaldatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 53 lg 4¹ ning § 54 lg 5–5⁴ (TuMS § 61 lg 33).

Kui mitteresident on resident riigis, kellega Eesti on sõlminud kehtiva maksulepingu, kohaldatakse püsiva tegevuskoha maksustamisel maksulepingutest tulenevaid soodustusi. Maksulepingute artiklis 7 sätestatu kohaselt saab mitteresidendi äritegevuse tulusid maksustada Eestis vaid juhul, kui mitteresidendi äritegevus toimub Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui maksulepinguriigi residendil ei ole Eestis tekkinud püsivat tegevuskohta maksulepingu mõttes, siis maksustamine tulumaksuseaduse § 53 lg 4 alusel ei rakendu, kuna maksuleping seda ei luba. Püsiva tegevuskoha registreerimise kohustus Eesti seaduste kohaselt maksulepingu sätted ei mõjuta.

Kui maksulepingust tulenevad mitteresidendile soodsamad maksustamistingimused kui tulumaksuseadusest, siis kohaldatakse maksulepingu sätteid.

Mitteresidendist tööandja kohustused

Eestis tööandjana tegutsev mitteresident on tulumaksuseaduse § 40 lg 1 kohaselt tulumaksu kinnipidaja. Tulumaksuseaduse § 40 lg 3 kohaselt on mitteresidendist tööandja (nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik, isegi juhul, kui ei ole registreeritud püsivat tegevuskohta) kohustatud pidama palgalt ja muudelt tasudelt kinni tulumaksu. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama deklaratsiooni vormi TSD lisa 1 või 2. Mitteresidendist tööandja deklareerib ja maksab maksud füüsilisele isikule tehtud erisoodustustelt (TSD lisal 4).

Mitteresidendist tööandja (kes ei ole kohustatud registreerima füüsilisest isikust ettevõtjana, ega mitteresidendist juriidilise isiku püsivat tegevuskohta) registreeritakse maksuhalduri juures tööandjana. Mitteresidendist tööandja deklareerib ja maksab väljamaksetelt ka sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni makset.

Maksumäärad

Eestis on tulumaksu määr 20%.

Kinnipeetava tulumaksu määr on 10% järgnevatelt väljamaksetelt:

Tulumaks peetakse reeglina kinni väljamakse tegemisel.

Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud tulumaksuseaduses toodud määradest väiksemad määrad, kohaldatakse neid väljamakse tegemisel juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab maksu- ja tolliameti teenindusbüroole koos deklaratsiooniga TSD tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi (vormi TM3). Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse.

Maksulepingust enammakstud tulumaksu tagastamise korral saab mitteresident välislepingus sätestatust enammakstud tulumaksu tagasi taotleda, esitades maksuhaldurile (maksu- ja tolliameti Tallinna teenindusbüroo) taotluse vormil TM3, täites ka vormi TM3 osa IV (või samu andmeid sisaldava tulumaksu tagastamise taotluse). Taotlusele lisatakse vajalikud lisadokumendid, mis kinnitavad enammakstud tulumaksu tasumist. Kui aga välislepingust tulenevat soodsamat määra kohaldatakse kohe väljamakse tegemisel, siis enammakstud tulumaksu ei teki ning vormi TM3 osa IV täita pole vaja.

Tulumaksu määr on 20/80: