swedbank gateway
Kolmapäev, 21. Veebruar
 

Muudatused dividendide maksmisel ja deklareerimisel alates 01.11.2016

Alates 01.11.2016 kehtivad tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) §-s 50 uued lõiked 13 ja 14, mis panevad maksumaksjale suurema vastutuse mitteresidendist äriühingult saadud dividendide ja omakapitali väljamaksete deklareerimisel ja vabastusmeetodi kohaldamisel.

TuMS § 50 lõigete 11 ja 21 alusel vabastatakse tulumaksust (vabastusmeetod) saadud dividendi ja omakapitali väljamakse arvelt makstud dividendid või omakapitali väljamaksed. Nende lõigete eesmärk on vältida topeltmaksustamist, sest saadud väljamaksed on Eestis või välismaal korra juba maksustatud.

Maksuvabastuse eelduseks on tingimus, et väljamakse saanud ja edasimaksnud Eesti äriühingul oli väljamakse saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus.

TuMS § 50 uued lõiked 13 ja 14 välistavad või piiravad kahe lisatingimusega vabastusmeetodi rakendamist.

TuMS § 50 lg 13  näeb ette, et vabastusmeetodit kohaldatakse, kui äriühingul, kellelt dividend või omakapitali väljamakse on saadud, ei ole õigust seda maksustatavast kasumist maha arvata.

See tähendab, et vabastusmeetodit saab rakendada vaid siis, kui mitteresidendist äriühingult (nii lepinguriigi kui ka kolmanda riigi äriühingult) saadud dividendid ei ole vähendanud selle äriühingu välisriigi maksustatavat kasumit.

Selle sätte eesmärk on vältida topelt maksuvabastuse andmist. Näitena võib tuua olukorra, kus teatud laenu puhul riigid käsitlevad väljamakset erinevalt – ühes riigis intressina ja teises riigis dividendina. Erineva käsitluse tõttu ei maksustata väljamakset kummaski riigis ja see viib topelt maksuvabastuseni.

Topeltmaksuvabastuse vältimiseks peab Eesti äriühing edaspidi mitteresidendist äriühingult saadud dividendide ja omakapitali väljamaksete deklareerimisel järgima välisriigi maksukäsitlust ja veenduma, et mitteresidendist äriühingul ei olnud õigust väljamakset oma välisriigi maksustatavast kasumist maha arvata.

Veel samal teemal

TuMS § 50 lg 14 näeb ette, et maksuvabastust ei kohaldata tehingu või tehingute ahela korral, mis ei ole tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. Maksuvabastust kohaldatakse niivõrd, kuivõrd tehing või tehingute ahel on tehtud ärilistel põhjustel, mis kajastavad sellise äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu.

Selle sätte eesmärk on sarnaselt lõikele 13 vältida topelt maksuvabastuse andmist või maksueelise saamist keerulisemate tehingute ja tehingute ahela puhul. Näitena võib tuua olukorra, kus välisriigi tütarühing on asutatud või omandatud üksnes eesmärgil, et teha selle äriühingu kaudu maksuvabalt dividendimakseid. Kui välisriigi tütarühingu kaudu investeerimine ei ole äriliselt põhjendatud, siis ei ole alust ka maksuvabastuseks.

Seega uue lõike 14 kohaselt ei või residendist äriühing tütarühingult saadud kasumit ilma maksukohustuseta edasi jaotada tehingu või tehingute ahela korral, mis ei ole tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. Tehing või tehingute ahel on tegelik, kui see on tehtud ärilistel põhjustel ja kajastab konkreetse äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu.

See piirang kohaldub nii lepinguriigi äriühingult saadud dividendidele ja lepinguriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumile kui ka kolmanda riigi äriühingult saadud dividendidele ja kolmandas riigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumile, sest maksudest kõrvale hoidumist tuleb tõkestada sõltumata sellest, kust Eesti äriühing dividendi saab või kus tema püsiv tegevuskoht asub. Piirang kohaldub lisaks dividendidele ka äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksetele, et tagada kasumijaotiste ühetaoline maksustamine.

Seda piirangut võib pidada maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-s 84 sätestatud majandusliku tõlgendamise põhimõttega sarnaseks. Majandusliku tõlgendamise põhimõte näeb ette, et kui maksukohustuslase tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. MKS eeldab tehingute tegeliku majandusliku sisu väljaselgitamist ning rakendub juhul, kui tehing on tehtud üksnes maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.

TuMS § 50 lg 14 puhul ei ole tehingu tegeliku majandusliku sisu kindlaks tegemine vajalik, sest tehingut ei kvalifitseerita ümber.

Kuna vabastusmeetodi kohaldamise eesmärk on topeltmaksustamise vältimine, mitte topeltmittemaksustamine, siis on maksustamisel määrav üksnes see, et tehingu peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. Kui maksumaksja planeerib oma tehingu või tegevuse nii, et tänu erinevate riikide maksureeglitele ja -soodustustele või riikidevahelistele maksulepingutele ei pea ta üldse maksu tasuma ehk tekib topeltmittemaksustamine, siis ei ole tal õigus vabastusmeetodit kasutada. Vabastusmeetodi kasutamine on põhjendatud ainult tegeliku tehingu või tegelike tehingute puhul, mis on tehtud reaalsetel ärilistel põhjustel ja mitte eelkõige maksunduslikel põhjustel.

Uus säte kohaldub ka olukorras, kus tehingu või tehingute ahela eesmärk ei ole küll täielik maksudest kõrvalehoidumine, vaid kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine.

Tehing või tehingute ahel, mis ei ole tegelik

Kui maksumaksjate tehingute struktuurid on keerulised ja mitmetasandilised, siis tuleb otsustamisel, kas vabastusmeetodi kasutamine on õigustatud, hinnata tehinguid nii ükshaaval kui ka kogumis, et välja selgitada, kas nende peamiste eesmärkide hulka kuulub kunstlikult maksueelise saamine või on soodsam maksutagajärg vaid üks juhuslik tegur erinevate äriliste kaalutluste kõrval. Riigikohtu praktikas on kinnitust leidnud põhimõte, et maksumaksja ei ole erinevate tegutsemisviiside vahel valimisel kohustatud korraldama oma tegevust sellisel viisil, mis tooks kaasa suurema maksukoormuse. See ei tähenda aga, et maksukoormuse vähendamine võiks õiguspäraselt olla mingi tehingu peamine eesmärk.

Kohtupraktika on MKS § 84 kohaldamiseks ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise tahtluse tuvastamiseks loonud rea reeglid, millest saab lähtuda ka TuMS § 50 lg 14 rakendamisel ja tehingu tegelikkuse tuvastamisel.

Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et sellised olulised tegurid, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama tehingu või tegevuse majandusliku sisu puudumist ning õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, võiksid olla järgmised:

  • tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed,
  • tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu,
  • sellise jada etteplaneeritus,
  • jada mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi puudumine,
  • tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise majandustegevusega,
  • tehingute ajaline järgnevus ja kiirus.

Kolleegium on ka märkinud, et õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamisele viitab tehingu ebakohasus. Selle all mõeldakse, et teadlikud ja sõltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt samasuguses olukorras sellist tehingut teinud. Seejuures peab ebakohane õiguslik kujundus andma maksueelise (kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse) ning puuduma mõistlik põhjendus sellise tavapärasest kõrvale kalduva tehingu tegemiseks. (RKHK 3-3-1-79-11)

Kui konkreetsete asjaolude või nende koosmõju pinnalt on põhjendatud, et tehingute peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke oli kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine, siis kohaldub TuMS § 50 lg 14 ja vabastusmeetodit rakendada ei tohi.

Tehingute ahel, mis on tehtud ärilistel põhjustel, mis kajastavad sellise äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu

Tehingu või tehingute ahela eesmärgi väljaselgitamisel tuleb kindlasti arvestada erineva iseloomuga tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate eripära. Näitena võib tuua olukorra valdusühinguga, kes on asutatud erinevate osaluste haldamiseks ja kelle äritegevuse olemus erineb oluliselt näiteks kaupade tootmisega tegeleva äriühingu omast. Seetõttu tuleb valdusühingu puhul hinnata, kas valdusühingul on olemas oma funktsioonide täitmiseks piisav majanduslik sisu (st reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad ja muud tegutsemiseks vajalikud vahendid) või on tegemist vaid "tühja" juriidilise kehaga, mille ainus või peamine ülesanne on dividendide vahendamine ja asukohariigi maksureeglite ning maksulepingute võrgustiku abil soodsama maksutagajärje saavutamine.

Teise näitena võib tuua olukorra tootmisühinguga, kes on rajanud tootmistehase riigis, kus on madalamad tööjõu- ja tootmiskulud. Kuigi äriühing on valinud maksukulude poolest kõige soodsama riigi, ei ole maksusoodustuse saamine tehase rajamisel peamine või üks peamisi eesmärke. Kuna tootmine toimub ka tegelikult välisriigis, siis rakendub ka välisriigi äriühingult dividendide saamisel ja edasimaksmisel vabastusmeetod.

Sarnaselt TuMS § 50 lõikele 13, peab ka lõike 14 puhul Eesti äriühing mitteresidendist äriühingult saadud dividendide ja omakapitali väljamaksete deklareerimisel vajadusel tõendama, et vabastusmeetodi kohaldamise tingimused on täidetud. Vabastusmeetodi kohaldamiseks peab äriühingu tehing või tehingute ahel olema äriliselt põhjendatud ja tehingul või tehingute ahelal peab olema äriliselt põhjendatud majanduslik sisu. 

Kui vabastusmeetodi kohaldamise tingimused ei ole täidetud, siis rakendub TuMS § 54 lõige 5 (tasaarvestusmeetod), mille kohaselt võib Eesti tulumaksu vähendada välisriigis tasutud tulumaksu võrra.

Deklareerimine TSD lisadel

Kui vabastusmeetodi kohaldamise tingimused on täidetud, st Eesti äriühingul on väljamakse saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% osalus ja ei esine TuMS § 50 lõigete 13 ja 14 põhjal maksusoodustuste saamise eesmärgil tehtavaid tehinguid, siis saadud summade deklareerimisel muudatusi ei ole. Maksumaksja deklareerib saadud summad TSD lisa 7 osas II nende saamise kalendrikuul ja kinnitab summade deklareerimisega, et tal on õigus vabastusmeetodit rakendada. Maksumaksja peab vajadusel maksuhaldurile tõendama, sh esitama täiendavaid dokumente, et tema puhul ei esinenud TuMS § 50 lõigetes 13 ja 14 nimetatud asjaolusid.

Kui vabastusmeetodi kohaldamise tingimusi, mis on sätestatud TuMS § 50 lg 11 ja 21 ning 13 ja 14, ei ole täidetud, siis saadud summasid TSD lisa 7 osas II ei deklareerita.

Kui saadud dividendilt või omakapitali väljamakselt on välisriigis tulumaks kinnipeetud, siis on maksumaksjal õigus kasutada nende väljamaksete osas tasaarvestusmeetodit (krediidimeetodit) TuMS § 54 lõike 5 alusel. Maksumaksja deklareerib saadud summad TSD lisa 7 osas Ib nende saamise kalendrikuul ja tal on õigus välisriigis kinnipeetud tulumaks arvesse võtta enda väljamakstud dividendidelt ja omakapitali väljamaksetelt maksukohustuse vähendamiseks.

Mitteresidendist juriidilise isiku püsiv tegevuskoht Eestis deklareerib püsiva tegevuskoha kaudu või arvelt saadud dividendid TSD lisa 3 osas II ja kinnitab summade deklareerimisega, et tal on õigus püsiva tegevuskoha Eesti kasumi väljaviimisel vabastusmeetodit rakendada. Ka püsiv tegevuskoht peab vajadusel maksuhaldurile tõendama, et tema puhul ei esinenud TuMS § 50 lõigetes 13 ja 14 nimetatud asjaolusid.

Kui saadud dividendilt on välisriigis tulumaks kinnipeetud, siis on püsival tegevuskohal õigus kasutada selle summa osas tasaarvestusmeetodit ja arvata välisriigis kinnipeetud tulumaks maha Eestist kasumi väljaviimisel tasutavast tulumaksust.

Uued piirangud kehtivad alates 01.11.2016 saadud dividendidele ja omakapitali väljamaksetele.

Loe lisaks:
Vabastusmeetodi rakendamisest kasumi jaotamisel – tulumaksuseaduse muudatused

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamisest 14.02.2018

    Eesti residendist kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste, kes töötavad välisriigis, tulude kontrollimisel on selgunud, et valearusaamade tõttu on tulu jäänud Eestis maksustamata. Selgitame järgnevalt nimetatud tulu deklareerimise ja maksustamise kohustust, ka mitteresidendist kaugsõiduautojuhtide korral.
    Loe edasi..

  • Vabatahtliku tegevuse maksustamisest 14.02.2018

    Üldjuhul ei saa vabatahtlikku tööd käsitleda töötamisena töölepingu alusel, kuivõrd töötamisel töölepingu alusel eeldatakse, et tööandja maksab töötajale töö eest tasu (alus töölepingu seaduse § 1 lg 2). Vabatahtlikult tehtava töö puhul ei saa aga eeldada, et seda tehakse üksnes tasu eest. Seetõttu võib vabatahtliku tegevust käsitleda pigem käsundilepingu alusel toimiva õigussuhtena, kuivõrd võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Teisisõnu, käsundi puhul ei eeldata tasu maksmist ning see toimub üksnes eelneva kokkuleppe alusel.
    Loe edasi..

  • Preemia maksustamisest 07.02.2018

    Preemia või rahalise auhinna mõiste sisulisel tõlgendusel lähtume riiklike kultuuri-, teadus- ja spordipreemiate iseloomustavast kirjeldusest ning selle mõiste üldlevinud tähendusest. Preemiat eristab muudest tasudest asjaolu, et füüsiline isik saab rahalise tunnustuse suurepärase soorituse või tegevuse eest (näiteks aasta arendus- või teadustöö preemia, aasta sportlase preemia vm), mis eelnes preemia maksmisele. Preemiat võib maksta ka isiku kogu eelneva silmapaistva tegevuse eest (elutöö preemia vm). Samuti tuleb preemiana käsitleda konkursil või võistlusel saavutatud auhinnalise koha eest saadud tasu. Kui konkursil osalemise objektiks on autoriõigusega kaitstud teos ning konkursi raames võõrandatakse ühtlasi autoriõigust sellele teosele, ei ole see maksustamisel käsitletav preemiana, vaid litsentsitasuna (tegemist olemasoleva teosega) või võlaõigusliku töövõtulepingu alusel saadud tasuna (tegemist uue teose loomisega).
    Loe edasi..

  • Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine 31.01.2018

    Kellele ja millise sõiduki kasutamise eest saab maksta maksuvaba hüvitist? Millised on maksuvaba hüvitise maksmiseks vajalikud alusdokumendid? Millal on töö- ja elukoha vaheliste sõitude hüvitamine maksuvaba? Kuidas hüvitist deklareerida? Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1 ja M1G kategooria sõidukeid.
    Loe edasi..

  • Töötajate transport tööle ja koju tulumaksuseaduse § 48 lõikest 5¹ tulenevalt 09.01.2018

    Töötaja Töötaja on: töölepingu alusel töötav isik, ametnik (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 9), füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

Soovitame samal teemal koolitusi

Koolitus Kuupäev Linn Korraldaja
EESTI RAAMATUPIDAJATE KONVERENTS"Kevadmissioon 2018" 19.04.2018 Tallinn RMP Eesti ning Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus koostöös
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Rikets Hulgi
  • SimplBooks
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252926  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
87  Koolitust
23089  Artiklit
52429  Registreerunud kasutajat
36145  Nädalakirja tellijat
33359  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017