Vormilt kasutusrent, sisult kapitalirent – kuidas leida raamatupidamis­väärtused

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kui sisuliselt on tegemist kapitalirendiga, kuid vormilt kasutusrendilepinguga, võib tekkida probleeme raamatupidamisväärtuste leidmisel.

Seda eelkõige juhul, kui lepingus on välja toodud vaid rendimakse, eristamata sellest intressiosa. RTJ 5 § 15 ütleb, et juhul kui materiaalse põhivara objekti eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressikuluna järelmaksu perioodi jooksul. Makstavaks tasuks, mille nüüdisväärtus vaja leida, on siinkohal rendimaksete summa.

Kuidas eristada igakuisest fikseeritud rendimaksest intressikulu?

Kasutusrendilepinguid on erineva ülesehitusega ning kajastamisel kapitalirendina võib tekkida küsimus, kuidas leida põhivara soetusmaksumus ja kapitalirendi kohustus ehk kuidas eristada igakuisest fikseeritud rendimaksest intressikulu? Oleme selliste murede lahendamiseks koostanud lihtsa annuiteetgraafiku abitabeli, mis vajab sisestamiseks ainult kuumakset, rendiperioodi ning diskontomäära ehk intressimäära.

Nüüd tekib järgmine küsimus – milline diskontomäär nüüdisväärtuse leidmisel aluseks võtta? RTJ 9 juhendab selles osas järgmiselt: rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuse arvutamisel on diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või kui selle määramine ei ole võimalik, siis kasutatakse rentniku alternatiivset intressimäära. Sisuliselt tähendab see, et kui tegemist on mittespetsiifilise varaga, siis võiks diskonteerimisel aluseks võtta turul kehtivate sarnaste kapitalirendilepingute intressimäära.

Abitabelis on vaikimisi väärtuseks toodud järgmine näide: igakuine fikseeritud renditasu on 1000 eurot (+ käibemaks), lepingutasu 2500 eurot. Rendilepingu periood on 5 aastat ehk 60 kuud. Diskontomääraks on arvestatud 4% aastas. Sellisel juhul on vara soetusmaksumuseks ja kapitalirendi kohustuseks 54 299 eurot. Abitabeli põhjal on võimalik eristada ka kapitalirendi lühi- ja pikaajaline kohustuse summa.

Milliste kriteeriumite alusel on võimalik hinnata, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendi lepingutega, saab lugeda siit.

Kui renditav vara on spetsiifiline ehk turul mitte laialt kaubeldav ja levinud, siis on diskontomäära leidmine juba keerulisem ning sõltub ettevõttest ja konkreetsest varast. Sellisel juhul soovitame diskontomäära leidmiseks pöörduda spetsialistide poole.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll