TEGEVUSJUHISED TÖÖTAJALE, TÖÖANDJALE JA TÖÖ TELLIJALE
(SOOME Maksuameti väljaanne 288.07) alates aastatest 2008, 2009 ja 2010 juhendis kehtivad muudatused

1. Üldist

2. Tööjõu rentimine

2.1. Tööjõu rentimise ja alltöövõtu erinevused
2.2. Tööjõu rentimise ja tööjõu vahendamise erinevused
2.3 Töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana

3. Tegevusjuhised välismaisele renditöötajale

3.1. Piiratud maksukohuslasest renditöötaja maksustamine
3.1.1. Isikukoodi taotlemine
3.1.2. Ettemakstud maksete taotlemine
3.1.3. Tõend asukohariigi maksuametile
3.1.4. Lõpliku maksustamise teostamine Soomes

3.2. Üle kuue kuu Soomes viibivate töötajate maksustamine

4. Tegevusjuhised välismaisele renditööandjale

4.1. Välismaise tööandja teavitamiskohustused
4.1.1 Teade renditöötaja kohta
4.1.2. Aastadeklaratsioon
4.1.3. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

4.2. Välismaise tööandja registreerimine tööandjate registris
4.3. Välismaise tööjõudu rentiva ettevõtte ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registreerimine
4.4. Käibemaksu maksmise kohustus

5. Juhised soomlasest töö tellijale

5.1. Töö tellija teatis
5.2. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
5.3. Töö tellijal lasuv maksu kinnipidamise kohustus

6. Ettevõttelt kinnipeetud tulumaksu tagastamine

Lisa: Tööjõu rentimisega seotud korduma kippuvad küsimused
Sama ka Soome keeles : Ulkomaiset vuokratyöntekijät ja Suomen verotus

–page1–

1. Üldist

2007. aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse alusel kuulub kuni kuus kuud Soomes viibivate välismaise tööandja teenistuses olevate renditöötajate palgatulu Soomes maksustamisele, kui töötaja asukohariigiga sõlmitud kahekordse maksustamise vältimise leping lubab maksustamist.

Järgmised kahekordse maksustamise vältimise lepingud lubavad maksustamist:

• 2007. aastast: Island, Norra, Rootsi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti;
• 2009. aastast: Moldova, Gruusia, Valgevene ja Mani saared;
• 2010. aastast: Guernsey, Bermuda ja Jersey.

Lisaks maksustatakse renditööst saadud palgatulu, kui töötaja on pärit riigist, millega Soomel ei ole lepingut kahekordse maksustamise vältimiseks.

Palka vaadeldakse Soomes maksustatava tuluna sõltumata riigis viibimise ajast ja alates esimesest tööpäevast. Teistest riikidest, kellega Soomel on sõlmitud leping kahekordse maksustamise vältimiseks, pärit olevate töötajate palgatulu kuulub Soomes maksustamisele juhul, kui töötaja viibib Soomes üle 183 päeva 12 järjestikuse kuu või kalendriaasta jooksul.

Kui renditöötaja tööandjaks on välismaine ettevõte, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ning kes ei ole asutanud siin filiaali ega muud firmat, ei ole ettevõte kohustatud pidama kinni tulumaksu Soome renditöötajate palgatulult. Seetõttu peab renditöötaja ise hoolt kandma oma maksude tasumise eest siin teenitud palgatulult.

Juhendit ei kohaldata olukordades, kus renditöötajaid vahendaval ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht või on ettevõte asutanud Soome firma, mille kaudu makstakse töötajale palka. Eeltoodud olukordades on ettevõttel üldiselt nii sotsiaalkindlustuse kui ka tulumaksuga seotud deklareerimiskohustus ja tööandja kohustused Soomes nagu näiteks maksude kinnipidamise kohustus töötaja palgast.  Täiendavat infot leiate Maksuameti väljaandest "Välismaise ettevõtte kohustused tööandjana" (soome keeles-pdf),

Käesolevas juhendis selgitatakse, kuidas välismaisel renditöötajal, välismaisel tööandjal, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ning soomlasest töö tellijal tuleb toimida.

Tagasi algusesse..

–page2–

2. Tööjõurent

Tööjõurent tähendab lepingul põhinevat töökorraldust, mille alusel tööjõudu rentiv tööandja loovutab vastava tasu eest töötajaid kellegi käsutusse (töö tellijale, kasutajafirmale). Tööjõurendifirma ja soomlasest töö tellija suhteid reguleerib kahe ettevõtja vaheline võlaõiguslik lepinguline suhe. Eelmainitud kord kehtib ka füüsiliste isikute kohta, kes on lepingu osapooled.

Välismaisel ettevõtjal lasuvad tööandjapoolsed kohustused enamasti ka hoolimata sellest, et soomlasest töö tellijale siirduvad need tööandjapoolsed kohustused, mis on seotud otseselt töö tegemisega. Sellisteks kohustusteks on näiteks tööaega ja tööohutust puudutavad kohustused. Töö sooritatakse töö tellija juhtimise ja järelevalve all enamasti tellija ruumes ning tema tööriistade ja materjalidega.

Töötajat võib vaadelda renditöötajana juhul, kui töö juhtimise ja järelevalveõigus on välismaise tööandja asemel soomlasest tellijal.

Lisaks mõjutavad töötaja vaatlemist renditöötajana järgmised asjaolud:
• Töö teostatakse töökohal, mis kuulub soomlasest töö tellija käsutamisõiguse alla ja mille eest ta on vastutav; niisiis välismaine tööandja ei tegutse mainitud töökohal ise, vaid annab oma töötaja Soome ettevõtte käsutusse
• Välismaisele tööandjale makstav hüvitis arvutatakse kasutatud aja alusel  või on hüvitise ja töötaja palga vahel teistsugune seos
• Tööriistad ja –vahendid annab töötajale kasutada peamiselt soomlasest töö tellija
• Välismaine tööandja ei määra ühepoolselt töötajate arvu ega nende sobivust

Näide:
Eesti ja Soome ettevõtte vahel on sõlmitud leping töötaja lähetamise kohta Soome ettevõtte ehitusobjektile.
Palka maksab eestlasest tööandja.
Töid juhatab ja käsutamisõiguse määrab Soome ettevõte.
Tegemist on tööjõurendiga.

Renditööjõudu puudutav määruste kohaldamisala ei ole piiratud mitte välismaise ettevõtte tegevusala alusel, vaid otsustamisel lähtutakse üldpildist, võttes arvesse eespool toodud kriteeriume.

Tööjõu rent hõlmab lisaks tavapärasele renditud tööjõule ka näiteks olukordi, kus töötajal puudub tööjõurendifirmaga, kes on sõlminud soomlasest tellijaga lepingu, otsene töösuhe, kuna rendileandja on rentinud töötaja teisest ettevõttest. Selles olukorras lasub deklareerimiskohustus renditöötajale palka maksval tööandjal, kellega töötajatel on töösuhe.

Näide:
Poola ettevõte rendib ühe Poola ja kaks Läti töötajat Taanis tegutsevale ettevõttele, kes rendib töötajad omakorda edasi Soomes tegutsevale tellijale Soomes tehtava töö sooritamiseks. Töötajatel on töösuhe Poola ettevõttega.

 

Poola ettevõte on töötajate välismaine tööandja, kellel lasuvad käesolevas väljaandes edaspidi kirjeldatud deklareerimiskohustused.
Läti töötajatel on renditöö eest saadud palgatulu suhtes maksukohustus Soomes esimesest tööpäevast alates.
Tänu kahekordse maksustamise vältimiseks sõlmitud lepingule on Soomel Poolas elava töötaja palgatulu maksustamisõigus ainult juhul, kui töötaja viibib Soomes üle kuue kuu.

2.1 Tööjõu rentimise ja alltöövõtu erinevused

Tööjõurendi ja alltöövõtu omavahelised erinevused on tänu uutele määrustele suurenenud. Alltöövõtu puhul vastutab juhtimis- ja järelevalveõiguse eest alltöövõtja. Tööjõu rentimise puhul vastutab töödejuhatamise eest töö tellija ehk tööjõurendi kasutaja.

Alltöövõtu puhul kasutavad töötajad alltöövõtja tööriistu. Tööjõu rentimise puhul kasutavad töötajad töö tellija tööriistu. Alltöövõtu puhul vastutab töö lõpptulemuse eest alltöövõtja. Tööjõu rentimise puhul vastutab töö lõpptulemuse eest töö tellija.

Näide:
Leedu ja Soome ettevõtte vahel on sõlmitud leping, mis puudutab töövõttu Soome ehitusplatsil.
Töötajatele maksab palka Leedu tööandja.
Leedu ettevõtja juhatab töid ja teostab ehitusplatsil oma töötajate töö suhtes järelevalvet ning vastutab ka töö lõpptulemuse eest.
Leedu ettevõtte otsustada on see, mitut töötajat ta töö valmimiseks vajab.
Tegemist on alltöövõtu, mitte tööjõurendiga.

2.2 Tööjõu rentimise ja tööjõu vahendamise erinevused

Tööjõu vahendamist tuleb teatud olukordades eristada tööjõu rentimisest. Kui välismaist tööjõudu pakkuv ettevõte tegutseb ainult vahendajana, mitte töötajate tööandjana, siis seda tööjõu rentimiseks ei loeta. Soome ettevõte muutub töötajate tööandjaks juhul, kui töötajad siirduvad Soome ettevõtte teenistusse. Sel juhul lasuvad kõik tööandjapoolsed kohustused Soome ettevõttel.

Näide:
Leedu ettevõte vahendab töötajaid Soome koristusettevõtte teenistusse.
Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning Soome ettevõtte töövahenditega.
Töötajatele maksab palka Soome koristusettevõte.
Sel juhul on töötajate tööandjaks Soome koristusettevõte.

2.3 Töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana

On olukordi, mil tuleb hinnata, kas töötaja töötab tööjõu rentimise või otsese töösuhte asemel hoopis füüsilisest isikust ettevõtjana. Otsus tehakse alati konkreetsest olukorrast lähtuvalt üldhinnangu alusel.

Füüsilisest isikust ettevõtjana saadud tuluga on enamasti tegemist siis, kui töö tellijal puudub kindel juhtimis- ja järelevalveõigus, ettevõtja kasutab oma töövahendeid ning töötab oma ruumides. Lisaks sellele tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, kas töötaja pakub oma teenust avalikult ning sellele, kes vastutab lõpptulemuse eest. Kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadava tuluga, loetakse see maksustamise puhul töötasuks.

Näide:
Eesti ettevõte pakub Soome ehitusettevõttele töötajateks eestlastest töötajaid, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena põranda plaatijatena.
Töö toimub Soome ettevõtte vahenditega ning Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all.
Lisaks sellele on antud töösuhtes ka soomlastest töötajad.
Nende tingimuste alusel tekib ehitusettevõtte ja Eesti plaatijate vahel töösuhe, mille alusel ehitusettevõtte poolt plaatijatele makstav väljamakse loetakse palgaks.

Maksuamet on väljastanud juhised Palk või töötasu (Palkkaa vai työkorvausta– soome keeles). Juhiste alusel on võimalik otsustada, kas tegevust on palga või töötasuga.

Väljamakse tegija peab arvestama sellega, et töötaja poolt saadav töötasu maksukaart (tavaliselt nn. 0- tulumaksu kaart) ei anna väljamakse tegijale usalduskaitset, kui töö tellija ja töötaja vahel tekib töösuhe, mida väljamakse tegija oleks pidanud teadma. Usalduskaitse kohta on täpsem info juhendis "Usalduskaitse maksustamise korral" (Luottamuksensuojasta verotusmenettelyssä– soome keeles).

Tagasi algusesse..

–page3–

3. Juhised välismaalt pärinevale renditöötajale

3.1. Piiratud maksukohuslasest renditöötaja maksustamine

Kui isik viibib Soomes maksimaalselt kuus kuud, loetakse ta piiratud maksukohuslaseks. Maksustamisviis on erinev kui tavalise maksukohuslase puhul.

3.1.1 Isikukoodi taotlemine

Ettemaksuna makstava tulumaksu määramiseks peab töötajal olema Soome isikukood. Kui töötaja ei ole varem isikukoodi taotlenud, saab ta ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemise ajal maksuametist juhised ja blanketi isikukoodi taotlemiseks. Isikukoodi taotlemisel peab töötaja tõestama oma isikut passi või muu ametliku reisidokumendi alusel.

3.1.2. Ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemine

Renditöötaja, kes on pärit Islandilt, Norrast, Taanist, Lätist, Leedust või Eestist või riigist, millega Soomel puudub leping kahekordse maksustamise vältimiseks, maksab Soomes saadud palgatulult määratava maksu ettemaksuna, va juhul, kui töötajal ei ole Soomes tulumaksuga maksustatavat maksjat. Ettemaksuna makstava tulumaksu määramiseks peab töötaja võtma kontakti töö- või elukohajärgse maksuametiga kohe töötamise alustamisel Soomes ning hiljemalt töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.

Näide:
Kui töö algab 07.03.2007, peab töötaja taotlema ettemaksuna tasutava tulumaksu määramist hiljemalt 30.04.2007.

Ettemaksuna makstava tulumaksu määramisel tehakse palgatulult mahaarvamine 510 eurot kuus töötamise aja jooksul. Kui töötamisperiood sisaldab poolikuid kuid, on mahaarvatav summa mainitud aja eest 17 eurot päevas.

Näide:
Töötaja töötab Soomes kolm kuud ja neliteist päeva.
Tema poolt teenitud palk on 1500 eurot kuus ja pooliku kuu eest 1000 eurot.
Töötaja maksustatav tulu Soomes on niisiis 5500 eurot, millest tehakse mahaarvamine 510 eurot iga kuu eest kolme kuu kohta ja 17 eurot päevas neljateistkümne päeva kohta  (5 500 – (3 x 510 + 14 x 17 e) = 3 732 e).
Töötajale määratakse ettemaksuna makstav tulumaks summalt 3 732 eurot, mis moodustab 35-protsendilise püsiva tulumaksumäära.

Tulumaksu ettemaksuna tasumise taotlemine toimub blanketi "Tulumaksukaardi taotlus/Välismaal alaliselt elav isik kes tuleb Soome, renditöötaja" (Veroh 6205– soome ja rootsi keeles / Veroh 6205e– eesti ja inglise keeles, pdf) abil.

Blanketil küsitakse lisaks isikuandmetele veel järgmisi maksustamise seisukohalt olulisi andmeid:
• aadress Soomes ja välismaal
• Soome saabumise ja Soomest lahkumise kuupäev
• kas töötaja maksab Soomes saadud palgalt ettemaksuna makstavat tulumaksu oma kodumaal
• Soomes saadud palga suurus
• Soomes töötamise aeg
• kontonumber (BIC/IBAN vormis)

Ettemaksuna makstav tulumaks määratakse töötamise ajal jagatuna igal kuul tasumiseks. Soomes vähemalt neli kuud töötav töötaja on lisaks kohustatud tasuma palga alusel määratud haiguskindlustusmaksu. Maks tasutakse palgalt, millelt ei ole tehtud ülalmainitud 510 euro suurust mahaarvamist kuu kohta ega 17 euro suurust mahaarvamist päeva kohta. Maksu ei määrata, kui töötaja esitab oma kodumaalt saadud tõendi E 101, mis kinnitab, et töötaja on oma kodumaal kindlustatud.

 

Kui töötaja jätab ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemata või taotleb seda hilinemisega, võidakse talle määrata maksimaalselt 2000 euro suurune maksutrahv.

3.1.3. Tõend asukohariigi maksuametile

Töötaja maksab oma Soomes saadud tuludelt maksu ka oma kodumaal. Kahekordset maksustamist siiski ei toimu. Sissetulekute võrdlemisel arvestab asukohariik sellega, et maks on juba Soomes tasutud. Kahekordse maksustamise vältimine on reguleeritud erinevate riikide vaheliste vastavate lepingutega.

Soome maksuametnik väljastab ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemisega seoses tõendi Soomes tasutud ettemaksuna makstava tulumaksu kohta. Töötaja peab mainitud tõendi esitama oma kodumaa maksuametnikule. Nii on võimalik võtta tuludelt Soomes tasutud maksed kodumaal arvesse kahekordse maksustamise vältimiseks juba ettemaksuna makstava tulumaksu maksmise ajal.

3.1.4. Lõpliku maksustamise teostamine Soomes

Lõplik maksustamine toimub maksustatud aastale järgneval aastal, mil reaalselt saadud tulude kohta arvestatakse välja lõplik maks. Kui ettemaksuna makstavalt ettemaksuna makstud maksud ei kata lõpliku maksu suurust, siis määratakse töötajale maksmiseks tähtajaks maksmata maksuosa. Kui ettemaksuna makstavat maksu on tasutud rohkem kui vaja, tehakse töötajale maksutagastus.

Soome maksuamet saadab töötajale töötamisele järgneva aasta kevadel eeltäidetud tuludeklaratsiooni töötaja kodumaa aadressil lõpliku maksustamise teostamiseks. Piiratud maksukohuslasest renditöötaja maksustamine toimub samal moel ja samade tähtaegade alusel nagu tavalise maksukohuslase maksustamine. Maksustamine toimub siiski püsiva 35 protsendilise tulumaksumääraga. Tuludest arvutatakse tööaja alusel maha 17 eurot päeva kohta. Muid mahaarvutusi ei tehta. Tuludeklaratsiooni saamisel peab töötaja kontrollima eeltäidetud tuludeklaratsioonil olevad andmed ja parandama võimalikud vead ning puudused. Kui töötaja on teinud esitatud tuludeklaratsiooni parandusi või täiendusi, tuleb see tagastada Soome Maksuametile.

Tööandja teatab maksuametile aastadeklaratsioonis lisaks renditöö eest saadud palgale ka töötaja täpse töötamisaja Soomes. Mainitud deklaratsiooni põhjal läheb info edasi töötaja tuludeklaratsioonile. Kui eeltäidetud tuludeklaratsioonil siiski märge töötamisaja kohta puudub või need andmed on valed, peab töötaja märkima tulumaksu mahaarvutamiseks eeltäidetud tuludeklaratsioonile täpse Soomes töötamise aja.

Peale eeltäidetud tuludeklaratsiooni parandamist teostab Soome maksuamet töötaja maksustamise ja saadab maksustamisotsuse töötaja poolt teatatud kodumaisel aadressil töötamisele järgneva aasta oktoobrikuu lõpuks. Seetõttu on oluline, et töötaja teatab võimalikust aadressi muutumisest rahvastikuregistrile. Muudatuse võib teha ka elektrooniliselt. Juhendid selleks on aadressil www.vrk.fi (soome, inglise ja rootsi keeles).

Kui piiratud maksukohuslaste aastasest teenistusest vähemalt 75% moodustab Soomes tehtud töö eest saadav tulu, siis võib maksukohuslane taotleda tavalise maksukohuslasega võrdset maksustamist. Sel juhul on tegemist progressiivse maksustamisega ja töötajale tehakse mahaarvutusi. Taotluse esitamine toimub alles peale töötamisaasta lõppemist. Sel juhul tuleb lisada koduriigi maksuameti tõend aastase kogutulu kohta blanketil Veroh 6148 (soome ja rootsi keeles) või Veroh 6148e (eesti ja inglise keeles) (pdf) "Taotlus progressiivse maksustamise kohta Soome maksuametile (75%-line norm)".

3.2 Üle kuue kuu Soomes viibiva töötaja maksustamine

Välismaise ettevõtte Soomes viibiv töötaja võib muutuda Soomes tavaliseks maksukohuslaseks siis, kui tal on Soomes olemas kindel elukoht ja kodu või kui ta viibib pidevalt Soomes üle kuue kuu. Sel juhul loetakse isik Soomes üldiseks maksukohuslaseks ja tema teenistuse puhul toimub progressiivne tulumaksustamine vastavalt maksuseadusele. Tavalise maksukohuslase maksumäär sõltub sissetulekute suurusest. Palgast peetakse kinni ka sotsiaal- ja kindlustusmaksud, va juhul, kui töötajal on olemus lähetusse saadetud töötaja tõend, E101-blanketil. See, millisest riigist töötaja pärineb või mille eest palka makstakse, ei oma tähtsust. Soome on ainuke, kes sellisel olukorras sissetulekut ei maksusta, vt. erandid "Maksuinfo välisriigist Soome saabuvale töötajale” (Verotietoa ulkomailta Suomeen tuleville työntekijöille – soome keeles).

On oluline, et töötaja võtaks ettemaksuna tasutava maksu määramiseks ühendust maksuametiga. Kui ettemaksuna tasutav maks jääb määramata, peab töötaja maksma suuremat maksu. Kui töötajal jääb tuludeklaratsioon esitamata, peab ta esitama selle Soomes vabatahtlikult.

Kui välismaise tööandja teenistuses olev töötaja töötab Soomes üle kuue kuu, on välismaine tööandja kohustatud esitama töötajale makstava palga kohta aastadeklaratsiooni blanketil Veroh 7801 – soome keeles) või Veroh 7801e – inglise keeles (pdf).
Deklaratsioon 2007. aastal tehtud väljamakse kohta tuleb esitada esimest korda 2008. aasta jaanuaris. Deklaratsioon tuleb esitada kõikide üle kuue kuu Soomes töötavate töötajate kohta, mitte ainult renditöötajate kohta, ning ettevõtte tegevusalast ja asukohariigist ning töötajate elukohariigist sõltumata.

Tagasi algusesse..

–page4–

4. Juhised välismaisele tööandjale ja tema esindajale

4.1. Välismaise tööandja teatamiskohustused

4.1.1. Teatis renditöötaja kohta

Välismaine tööandja, kes rendib välisriigist pärineva töötaja Soomes olevale töö tellijale, on kohustatud esitama teatise oma Soomes töötavate töötajate kohta. Teatis tuleb esitada iga töötaja kohta töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks. Teatamiskohustus kehtib sellise töötamise kohta, mis on alanud 01.07.2007 või hiljem.

Teatis renditöötaja kohta esitatakse blanketil "Ilmoitus vuokratyöntekijästä" (Veroh 6147a – soome ja rootsi keeles või Veroh 6147e – inglise ja eesti keeles) Pealinna maksuametile. Teatis tehakse kõikide Soomes töötavate renditöötajate kohta töötamise ajast sõltumata.

Teatis esitatakse juhul, kui kahekordse maksustamise vältimise leping ei takista Soomet töötaja palgalt maksu sisse nõudmast. Teatis tuleb esitada Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist pärinevate renditöötajate kohta. Lisaks tuleb teatis esitada sellisest riigist pärineva renditöötaja kohta, millega Soomel puudub leping kahekordse maksustamise vältimiseks. Aadressil www.vero.fi on olemas nimekiri Soomes kehtivatest lepingutest kahekordse maksustamise vältimiseks (Voimassa olevat verosopimukset 01.01.2008 – Soome keeles).

Teatise esitamise kohustus on töötaja välismaisel tööandjal, kes on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui tööandja ei ole kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse, esitab teatise tööandja esindaja vastavalt renditöötajate seaduse §  4a.  Kui esindajat ei ole määratud, esitab teatise välismaine tööandja ise.

Välismaine tööandja, kellel on Soomes alaline tegevuskoht, on kohustatud väljamakstavatelt palkadelt kinni pidama tulumaksu või teostama ettemaksuna makstava tulumaksu kinnipidamise, kuid mitte esitama teatist renditöötaja töötamise kohta Soomes (Veroh 6147a (soome ja rootsi keeles)või Veroh 6147e (inglise ja eesti keeles).

4.1.2. Aastadeklaratsioon

Maksimaalselt kuus kuud Soomes viibivad töötajad

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud välismaisel tööandjal või kui tööandja ei ole registrisse kantud, siis tema esindajal on kohustus esitada andmed renditöötajate ja neile väljamakstud palkade kohta iga aasta jaanuarikuus piiratud maksukohuslase aastadeklaratsiooni blanketil (Veroh 7809 – soome keeles või Veroh 7809e – inglise keeles). Kui tööandja ei ole endale esindajat määranud, on tööandjal teatamiskohustus sõltumata ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmisest. Andmed renditöötajatele makstud palgasummade kohta esitatakse väljamakse liigi koodi "Ulkomailta vuokratun työntekijän palkkatulo", kood A9 alusel.

Tööandjal või tema esindajal on samuti kohustus teatada töötaja täpne Soomes töötamise aeg. Lisaks tuleb teatada töötaja Soome isikukood.

Aastadeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui kahekordse maksustamise vältimise leping takistab maksude kinnipidamist töötaja palgast. Sellisel juhul tuleb teatis esitada ainult renditöötajate kohta, kes on pärit Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist ning riigist, millega Soomel puudub kahekordse maksustamise vältimise leping.

Rohkem kui kuus kuud Soomes viibivad töötajad

Lisaks tuleb välismaisel tööandjal või esindajal esitada aastadeklaratsioon (VEROH 7801 – soome keeles või VEROH 7801e – inglise keeles) kõigi kauem kui kuus kuud Soomes töötanud töötajate kohta samal viisil nagu alaliselt Soomes elavate töötajate kohta. Nimetatud tööandjapoolne teatamiskohustus puudutab kõiki üle kuue kuu Soomes töötavaid töötajaid nende elukohariigist sõltumata. Lisaks sellele tuleb arvestada ka, et aastadeklaratsiooni esitamise kohustus puudutab tegevusalast sõltumata kõiki välimaiseid tööandjaid, kelle töötaja töötab Soomes üle kuue kuu.

Kui töötaja on kindlustatud Soomes, kuid tööandjal ei ole Soomes püsivat tegutsemispaika, märgitakse väljamakse liigi koodiks 7M "Välismaine tööandja (puudub püsiv tegutsemispaik Soomes) maksab palga Soomes kindlustatud töötajale" ja 14. punktis palgasumma.  Kui töötaja ei ole kindlustatud Soomes ja tööandjal ei ole püsivat tegutsemispaika Soomes, märgitakse väljamakse liigi koodiks 7L "Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kes ei ole Soomes kindlustatud". Kui töötajal on neto-palga leping, märgitakse palk väljamakse liigi koodiga 7N "Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kui tööandja maksab töötaja eest maksud (neto-palga leping)". Netopalga lepingu kohta täpsemalt juhendis "Maksustatav palgatulu, kui välismaine ettevõte maksab neto-palka Soomes tehtud töö eest".

Kui üldiselt maksukohuslasest töötaja viibib Soomes kuni 183 päeva kahekordse maksustamise vältimise lepingus nimetatud perioodil, ja Soomel ei ole kahekordse maksustamise vältimise lepingust tulenevalt õigust maksustada töötaja palgatulu, märgitakse selline tulu väljamakse liigi koodiga 7Q "Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kes on viibinud Soomes kuni 183 päeva kahekordse maksustamise vältimise lepingus nimetatud ajaperioodil".

Aastadeklaratsiooni esitades peab tööandja tähele panema, et kui tööandja on maksnud töötaja eest tulumaksu ettemaksu, siis makstud summat ei deklareerita aastadeklaratsioonis kinnipeetud maksuna. Tööandja, kes on end maksuameti registris registreerinud regulaarselt palka maksvaks tööandjaks ja on töötaja palgast kinni pidanud maksud, deklareerib maksuametile arvestatud maksud aastaaruandes tulumaksuna (vt täpsemalt tööandja registrite kohta osa 4.2. Välismaise tööandja registreerimine tööandjate registris).

Väljamakse liigid tabeli kujul:

Väljamakse liigi kood ja nimetus	Kas töötaja on Soomes kindlustatud	Kas tööandjal on Soomes alaline tegevuskoht
7M Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka Soomes kindlustatud töötajale	Jah	Ei
7L Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kes ei ole Soomes kindlustatud	Ei	Ei
7Q Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kes on viibinud Soomes kuni 183 päeva kahekordse maksustamise lepingus nimetatud ajaperioodil	Jah/Ei	Ei
7N Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kui tööandja maksab töötaja eest maksud (neto-palga leping)	Jah/Ei	Ei

4.1.3. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

Tööandjale või tema esindajale, kes jätab esitamata teatise renditöötaja kohta või aastadeklaratsiooni või esitab need hilinemisega, võidakse määrata trahv kuni 15 000 eurot.

4.2. Välismaise tööandja registreerimine tööandjate registris

Tööandja võib taotleda enda nimetamist Soomes regulaarselt palka maksvaks tööandjaks, isegi kui tal puudub Soomes kindel tegevuskoht. Sel juhul peab tööandja töötaja palgast maksud kinni vabatahtlikult ning töötaja ei pea taotlema tulumaksu ettemaksu selliselt tulult, millest maksu ette kinni ei peeta. Tööandja peab esitama teatise iga enda Soomes töötava renditöötaja kohta blanketil "Teatis renditöötaja kohta" (Veroh 6147a – soome ja rootsi keeles või Veroh 6147e – inglise ja eesti keeles) töötamise algusest kuni järgmise kuu lõpuni.

Et tööandjal oleks võimalik sooritada piiratud maksukohuslasest töötaja palgatulust igakuine 510 eurone või igapäevane 17 eurone tulumaksu mahaarvutus, peab töötajal olema olemas tulumaksu kaart, millel on märge tulumaksu mahaarvutamise suuruse kohta.

Tööandja peab tasuma maksu maksuametile vabatahtlike maksude ülekandeblanketil (Veroh 7619 – soome keeles või Veroh 7619e – inglise keeles) maksekorraldusel märgitud andmete alusel igakuiselt. Maksu koodiks märgitakse 82.  Lisaks sellele peab tööandja esitama tehtud väljamaksete kohta igakuiselt kontrollteate. Kontrollteatel märgitakse palga suurus punkti 504 "Tulumaksuga maksustatavad väljamaksed, millelt ei maksta sotsiaalmaksu" ja tulumaks punkti 509 "Tulumaks palkade kohta, jms". Tööandja peab igal aastal esitama väljamaksete suurused piiratud maksukohuslase aastadeklaratsioonis (Veroh 7809e – inglise keeles). Palkade suurus märgitakse väljamakse liigi koodiga A9 "Välisriigist renditud töötaja palgatulu". Lisaks sellele märgitakse kinnipeetud tulumaksu suurus, tulumaksu mahaarvutamise suurus ning täpne töötamisaeg Soomes.

Kui töötaja viibib Soomes üle kuu, peab tööandja tasuma maksu maksuametile vabatahtlike maksude ülekandeblanketil või maksekorraldusel märgitud andmete alusel ning märkima makse koodiks 80. Lisaks sellele peab tööandja esitama tehtud väljamaksete kohta igakuiselt kontrollteate. Kontrollteatel märgitakse palga suurus punkti 503 "Tulumaksuga maksustatavad väljamaksed, millelt ei maksta sotsiaalmaksu" ja tulumaks punkti 505. Lisaks sellele peab tööandja esitama aastadeklaratsiooni blanketil (Veroh 7801 – soome keeles või Veroh 7801e – inglise keeles). Kui töötaja on kindlustatud Soomes, märgitakse väljamakse liigi koodiks P või 1 ja 14. punktis palgasumma ning sotsiaalkindlustusmaksu mahaarvamine palkade kogusummast märgitakse aastadeklaratsioonis punkti 631. Kui töötaja ei ole kindlustatud Soomes, märgitakse väljamakse liigi koodiks P või 1 ja palk märgitakse lisaks 14. punktile ka punkti 36.

4.3. Välismaise tööjõudu rentiva ettevõtte ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registreerimine

Välismaisel ettevõttel, kes rendib Soome töötajaid, on soovitatav registreeruda Soomes ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registris. Kui ettevõte on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse, ei pea soomlasest töö tellija pidama välimaisest ettevõtjale makstavast töötasust kinni 13% (aktsiaselts või muu ühendus või kontsern) või 35% (füüsilisest isikust ettevõtja) tulumaksu.

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registreerimine ei mõjuta ettevõtte tulumaksu maksmise kohustust Soomes. Tulumaksu maksmise kohustuse aluseks on asjaolu, kas ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht või mitte. Alalise tegevuskoha tekkimise otsustab aktsiaseltside puhul Uudenmaa maksuameti ettevõtte maksuosakond.

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmise eelduseks on see, et ettevõtte kodukoht on riigis, millega on Soome sõlminud kahekordse maksustamise vältimise lepingu. Kui ettevõttel tekib Soomes tulumaksu arvestuses alaline tegevuskoht, peab ta pöörduma tulumaksu Soomes maksmiseks seoses ettemaksuna makstava maksega Uudenmaa maksuametisse.

Välismaine tööjõudu rentiv ettevõte registreerub ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse Ettevõtte- ja ühingu infosüsteem – blanketil Veroh 6149 – soome ja rootsi keeles (pdf) või Veroh 6149ev – inglise ja eesti keeles (pdf). Taotlusele tuleb lisada lisablanketil selgitus ettevõtte tegevuse kohta (link), ettevõtte äriregistri väljavõtte notariaalselt kinnitatud ärakiri ning selle tõlge soome, rootsi või inglise keelde või mõni muu selgitus, kuhu on märgitud ettevõtte esindamisega seotud isikud. Sellele tasuks lisada ka ärakiri ettevõtte juba sõlmitud töövõtu- või volitamislepingute kohta.

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmist taotlevale ettevõttele antakse Soome äriregistrikood, kui see ettevõttel varem puudus.

Maksuamet eemaldab ettevõtte ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrist, kui ettevõtte majandustegevus Soomes lõpeb. Ettevõte on kohustatud teavitama ettevõtluse lõppemisest Y-blanketil.

Maksuamet võib ükskõik, millal eemaldada ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrist kohustuste täitmata jätmises süüdistatava maksukohuslase. Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrist võib eemaldada või jätta sinna registreerimata maksukohuslase, kes on oluliselt rikkunud maksude tasumise kohustust, maksustamist puudutava teavituskohustust, raamatupidamiskohustust või mõnda muud maksustamisega seotud kohustust. Ettevõtte võib jätta registreerimata või selle võib registrist eemaldada ka ettevõtte juhi varasemate kohustuste mittetäitmise alusel.

Soomlasest töö tellija peab enne töötasu maksmist kontrollima ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registris olevaid andmeid. Registriandmed on avalikud. Andmete kontrollimine toimub tasuta YTJ-teeninduses internetiaadressil www.ytj.fi (soome, rootsi ja inglise keeles). Andmeid on võimalik otsida ka ettevõtte nime või äriregistrikoodi alusel. Registriandmeid on võimalik kontrollida ka maksuameti teenindusnumbril 020 697 030.

4.4. Käibemaksukohustus

Soomes tuleb äritegevuse kujul toimunud kaupade ja teenuste müügi eest tasuda käibemaksu, isegi kui äritegevusega tegeleb välismaine füüsilisest isikust ettevõtja.

Välismaine tööandja on alati käibemaksukohuslane, kui tema tegevus hõlmab Soomes olevat käibemaksukohustusega koormatud alalist tegevuskohta. Käibemaksuga maksustamise puhul on alalise tegevuskoha tekkimise alused osaliselt erinevad kui tulumaksuga maksustamise puhul. Kui välimaalasel puudub Soomes alaline tegevuskoht või välismaalane ei ole taotlenud enda registreerimist Soomes käibemaksukohuslaseks, on välismaalase poolt Soomes müüdavate kaupade ja teenuste eest kohustatud maksma käibemaksu enamasti ostja (muutunud maksukohustus).

Käibemaksuga maksustamise kohta on täpsem info Maksuameti väljaandes "Välismaalase registreerimine käibemaksukohuslaseks Soomes" ja "Käibemaksuga maksustamine rahvusvahelise teeninduse puhul".

Tagasi algusesse..

–page5–

5. Juhised soomlasest töö tellijale

Lisaks maksustamisega seotud kohustustele lasub töö tellijal ka muid kohustusi. Näiteks on töö tellija kohustatud enne renditava tööjõu kasutamise lepingu sõlmimist saama lepingupartneri käest seadusega, mis reguleerib tellija aruandekohustust ja vastutust välise tööjõu kasutamise puhul, ettenähtud dokumendid. Teema kohta on täpsem info www.työsuojelu.fi (paljudes keeltes s.h eesti).

5.1. Töö tellija teatis

Töö tellija on kohustatud esitama maksuametile teatise välismaise ettevõtte kohta, kellelt töö tellija on rentinud välismaist tööjõudu tööde teostamiseks Soomes. Teatis tuleb esitada iga välismaise ettevõtte kohta eraldi. Maksuametile tuleb edastada eelmainitud ettevõtte registri- ja kontaktandmed ning info ettevõtte tegevusala kohta. Lisaks on töö tellija kohustatud teatama  komandeeringuseaduse § 4 alusel määratud esindaja registri- ja kontaktandmed. Maksuametile tuleb teatada ka andmete muutumisest. Teatamiskohustus töö tellijana hõlmab nii ettevõtteid kui ka füüsilisi isikuid.

Töö tellija on kohustatud edastama andmed maksuametile seejärel, kui esimene mainitud ettevõtte töötaja alustab töötamist töö tellija juures. Andmed tuleb esitada töö alustamisele järgneva kalendrikuu lõpuks.  Teatis esitatakse sellise töö tellimise alusel, mis on alanud 01.01.2007 või selle järel. Andmed tuleb esitada esmakordselt hiljemalt 31.08.2007.

Andmetes toimunud muutustest tuleb teatada muutusele järgneva kuu lõpuks. Nimetatud muudatusteks võib lugeda näiteks välimaise ettevõtte kontaktandmete muudatusi. 2008. aasta alguses või peale seda sõlmitavate lepingute osas peab töö tellija teatama ka sellest, kui volitamisleping või välismaise ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures täielikult lõpeb. Ajutiste katkestamiste kohta volitamislepingus sätestatud või välismaise ettevõtte renditöötaja töötamise kohta ei ole vaja töö tellijal infot edastada. Volitamisleping või välismaise ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures loetakse täielikult lõppenuks, kui asjaomase ettevõtte töötajad ei ole olnud töö tellija teenistuses viimase 6 kuu jooksul.

Andmed tegevuse muutmise kohta tuleb esitada muutmisele järgneva kalendrikuu lõpuks.

Andmed tuleb esitada blanketil "Työn teettäjän ilmoitus verotusta varten" (Veroh 6146a – soome ja rootsi keeles) Pealinna maksuametile.

Teatis esitatakse juhul, kui kahekordse maksustamise vältimise leping ei takista Soomet töötaja palgalt maksu sisse nõudmast. Teatis tuleb esitada Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist pärinevate renditöötajate kohta. Lisaks tuleb teatis esitada sellisest riigist pärineva renditöötaja kohta, millega Soomel puudub leping kahekordse maksustamise vältimiseks. Töö tellija peab esitama teatise kõikide Soomes töötavate renditöötajate kohta töötamise kestvusest sõltumata.

5.2. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

Töö tellijale, kes jätab teatise esitamata või esitab selle hilinemisega, võidakse määrata trahv kuni 15 000 eurot. Trahvi ei saa määrata füüsilisele isikule, kui tegemist ei ole äritegevusega või põllu- ja metsamajandusega seonduva teatamiskohustuse täitmata jätmisega.

5.3. Töö tellijal lasuv maksu kinnipidamise kohustus

Töö tellija on kohustatud pidama välismaisele firmale makstavast tööhüvitisest kinni tulumaksu 13 protsenti (aktsiaselts, muu ettevõte või ettevõtete ühendus) või 35 protsenti (füüsilisest isikust ettevõtja), kui töö on tehtud Soomes. Maksu kinnipidamise kohustust ei ole, kui välismaine ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse või esitab töö tellijale 0-tulumaksu kaardi või muu selgituse, mis takistab maksu kinnipidamist.  Kui selgitust ei esitata, on väljamakse tegija kohustatud pidama kinni ja maksma tulumaksu 13 protsenti ja esitama selle kohta aruande vabatahtlike maksude ülekandeblanketil (Veroh 7619 – soome keeles või Veroh 7619e – inglise keeles). Maksu koodiks märgitakse 82. Kontrollteatele märgitakse töötasu punkti 504 "Tulumaksuga maksustatavad väljamaksed, millelt ei maksta sotsiaalmaksu" ja tulumaks punkti 509 "Tulumaks palkade kohta, jms". Juhul, kui töötasust on kinni peetud tulumaks, on väljamakse tegija kohustatud esitama 01.01.2008 või peale seda piiratud maksukohuslasest ühingule makstud töötasu kohta aastadeklaratsiooni elektrooniliselt või blanketil Veroh 7809 – soome keeles või Veroh 7809e – inglise keeles. Kui töö tellijal on võimalik, võib ta esitada juba 2007. aasta kohta aastadeklaratsiooni. Väljamakse liigi koodiks märgitakse A4. Välismaiste ettevõtete ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrit saab tasuta kontrollida YTJ-tietopalvelu (www.ytj.fi – soome, inglise ja rootsi keeles).

Kui tööhüvitist makstakse teostatud majaehituse, mullatööde, vesiehitus- või muude ehitustööde, paigaldus- või montaažitööde, laevaehitustööde, transporttööde või puhastus-, hooldus- või ravitöö eest, võib töö tellija jätta maksu kinni pidamata vaid juhul, kui hüvitise saaja on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse või esitab 0-tulumaksu kaardi.

Tagasi algusesse..

–page6–

6. Ettevõttelt sisse nõutud ettemaksuna makstava tulumaksu tagastamine

Kui välismaisele ettevõttele tehtud väljamakselt on tasutud ettemaksuna makstav tulumaks, võib ettevõte taotleda maksu tagastamist, kui Soome riigil ei ole õigust mainitud tulu maksustamiseks. Äritulu või töötasu suhtes ei ole maksustamislepingute alusel üldiselt maksustamisõigust, kui piiratud maksukohuslasel ei ole Soomes alalist tegevuskohta.

Maksu tagastamiseks on kaks võimalust.

1. Maksu kinni pidanud Soome ettevõte tagastab maksu välismaisele ettevõttele
Välismaine ettevõte esitab Soome ettevõttele selgituse selle kohta, et maksu ei olnud tarvis kinni pidada. Mainitud selgitus on tavaliselt Maksuameti poolt antud tagasiulatuv ettemaksuna makstava tulumaksu kaart. Soome ettevõte tagastab tulumaksu välismaisele ettevõttele ja lahutab selle samal aastal hiljem maksmisele kuuluvast ettemaksuna makstavast tulumaksust. Igakuiste kontrollteadetega seotud märkimiste ja parandamiste kohta on täpsem info "Kontrollteate täitmisjuhised”, Maksuameti väljaanne 66. Kui ettemaksuna makstavat tulumaksu ei tule enam maksta, ei ole mahaarvamist võimalik teha, kui on toimitud punkti 2 alusel.

 

2. Välismaine ettevõte taotleb maksu tagasi Maksuametilt
Välismaine ettevõte taotleb ettemaksuna makstava tulumaksu tagastamist Maksuametilt blanketil "Hakemus lähdeveron palauttamiseksi" Veroh 6203 või Veroh 6203e.

Taotlusele tuleb lisada väljamakse tegija tõend väljamakse teostamise ning kinnipeetud maksu kohta ning maksja kinnitus, et ta ei ole tagastanud taotlejale ettemaksuna makstavat tulumaksu. Kui ettevõttele on juba väljastatud ettemaksuna makstava tulumaksu kaart, lisatakse taotlusele selgitus, millal ja millisest Maksuameti büroost kaart on väljastatud.

Lisainfo:

 

• Uudenmaa ettevõtete maksubüroo kontaktandmed
  Külastusaadress: Opastinsilta 12 C (7.korrus), Helsinki
  Postiaadress: PL30, 00052 VERO
  Telefon: 09-7311 6901

   

• Pealinna maksubüroo kontaktandmed
  Külastusaadress: Rajatorpantie 8 A, Vantaa (Myyrmäki)
  Postiaadress: PL 400, 00052 Vero
  Telefon: (09) 7311 20 

  Tagasi algusesse..